VÕITLUS BAKTERITEGA: mis toimub kehas, kui võtad antibiootikume? (2)

Antibiootikumid aitavad…

...meid ainult sellisel juhul, kui haigust põhjustavad bakterid. Viirushaiguste (nt külmetushaigused) korral pole antibiootikumidest mingisugust kasu, välja arvatud juhul, kui viirushaigus on tüsistunud bakteriaalse haigusega (nt kopsupõletik).

Organismis pidurdavad antibiootikumid teiste mikroorganismide kasvu või surmavad neid. Antibiootikumid mõjuvad haiguse põhjustajale, näiteks bakteritele, algloomadele, seentele. Antibiootikumide toime on kas bakterite paljunemist pärssiv (bakteriostaatiline) või baktereid surmav (bakteriotsiidne). Vahel sõltub see ka ravimi kontsentratsioonist, näiteks väikses kontsentratsioonis ravim pärsib, aga suures kontsentratsioonis surmab baktereid.

Antibiootikumi võttes tea:

• Antibiootikume tohib tarvitada vaid arsti loal!
• Ära lõpeta ravikuuri enne tähtaega! Isegi siis mitte, kui haiguse sümptomid kaovad.
• Loe alati ravimiga kaasas käivat infolehte: eri antibiootikumidel on need erinevad. Infolehel on kirjas, kas võtta rohtu koos toiduga või mitte, mõningate antibiootikumide manustamise ajal tuleb vältida piima või piimatoodete tarbimist. Vahel mõjutavad antibiootikumid reaktsioonikiirust ning seetõttu tuleb hoiduda masinatega töötamisest.
• Osa antibiootikumide võtmise ajal ei tohi tarbida alkoholi, et vältida ebameeldivaid kõrvaltoimeid – koosmõjus alkoholiga võivad tekkida kõhukrambid, iiveldus, oksendamine, peavalu, nahaõhetus, hingamise kiirenemine, tahhükardia.

Ravim hakkab mõjuma...

...kui see on piisavas kontsentratsioonis imendunud ja jõudnud verre, mille kaudu liigub siis kudedeni, rakkudeni.

Õige ravim

Baktereid on erinevaid, nii on ka antibiootikumid toimelt erisugused: osa neist mõjub bakteriraku seinale, teine osa pärsib bakteritele oluliste valkude sünteesi, kolmandad takistavad bakteriraku DNA sünteesi (seega ka paljunemist) jne. Milline mehhanism bakterile surmavalt mõjub, sõltub selle ehitusest.

Lisaks on antibiootikumi valikul oluline, kus bakter asub, kas rakkudevahelises ruumis või hoopis raku sees: kõik antibiootikumid lihtsalt ei jõua raku sisse. Tähtis on arvestada ka nakkuse asukohta organismis – kas see paikneb näiteks nahas, kehaõõnes või hoopis luus. Nii ei ole antibiootikumi valik alati lihtne.

Kuna sageli valib arst antibiootikumi n-ö tõenäosuse alusel (on teada, et kopsupõletikku tekitavad kõige sagedamini just kindlad bakterid), siis ei pruugi esimene antibiootikum alati tõhus olla, vaja on lisada teine või isegi kolmas.

Kui inimene on oma elu jooksul sageli antibiootikume tarvitanud või jätnud mõne kuuri pooleli, võib haigust tekitav bakter tema puhul olla teatud (halvemal juhul pea kõikide) antibiootikumide suhtes resistentne – bakterid on välja töötanud mehhanismid, mis kaitsevad neid antibiootikumide eest.

Sellisel juhul tuleb kindlasti võtta põletikukoldest proov, milles esmalt tuvastatakse bakter ja seejärel uuritakse, milliste antibiootikumide suhtes see tundlik on.

Kõrvaltoimed

Mõnikord võib antibiootikumidel olla kõrvaltoimeid: allergilised reaktsioonid, iiveldus, kõhulahtisus. Mõnel antibiootikumigrupil esineb kõrvaltoimena ladestumist luudesse ja hammastesse või on need toksilised kõrvadele.

Selliseid antibiootikume ei kirjutata tavaliselt lastele ega rasedatele. Inimese organismis on ka palju kasulikke baktereid, kes muu hulgas toodavad vitamiine ja muid vajalikke aineid. Kui võtta antibiootikumi, hävivad ka head bakterid – nii võibki tekkida kõhulahtisus ja nõrgeneda immuunsüsteem.

Seetõttu on antibiootikumikuuri ajal alati soovitatavad nn häid baktereid andvad probiootikumid – kas siis jogurti või apteegist saadavate pulbrite-tablettide kujul.

Allikas: Tervis Plussi arhiiv