Leetrite lööve algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. (Pilt on illustratiivne)Foto: Vida Press
Uudised
11. veebruar 2019, 10:26

TÄNAVU ON NELI INIMEST NAKATUNUD LEETRITESSE: haigus toodi Eestisse välisreisidelt (6)

Neljast sel aastal leetritesse haigestunust kolm nakatus reisil olles, leetrid tulid Eestisse nii Egiptusest, Ukrainast kui ka Sri Lankalt või Araabia Ühendemiraatidest. Neljas inimene haigestus pärast kokkupuudet reisilt naasnud leetrihaigega.

Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku nõuniku Irina Dontšenko sõnul tulevadki leetrid Eestisse välisreisidelt, viirusekandjateks on vaktsineerimata või kunagi ühe vaktsiinidoosiga vaktsineeritud täiskasvanud. „Tänu süsteemsele vaktsineerimisele Eestis enam kohalikke leetreid pole, kuid nii mitmeski meile tuttavas riigis on need endiselt olemas,“ ütles Dontšenko, kelle sõnade kohaselt levivad leetrid näiteks nii Ukrainas, Prantsusmaal, Kreekas, Itaalias, Rumeenias kui Venemaal. „Kõige tõhusam viis end ja teisi kaitsta on end leetrite vastu vaktsineerida. Seda peaksid kindlasti tegema need,  kes palju reisivad.“

Lapsi vaktsineeritakse Eestis immuniseeriskava kohaselt kahe  MMR-vaktsiinidoosiga (vanuses 1 ja 13 eluaastat), mis annavad kaitse nii leetrite, mumpsi kui punetiste eest. Kui  laps on vaktsineerimata, saab vaktsineerimisealaseks nõustamiseks pöörduda perearsti või koolitervishoiuteenuse osutaja poole. Laste vaktsineerimine on tasuta.

Täiskasvanutel, kes ei ole leetreid põdenud või pole nende vastu vaktsineeritud (või ei oma enda seisundi kohta infot),  soovitab terviseamet end vaktsineerida kahe MMR-vaktsiinidoosiga. Kahe vaktsineerimise vaheline aeg peaks olema vähemalt kuu.

Samuti peaksid end uuesti vaktsineerima täiskasvanud, kes on vaktsineeritud kas ühe doosiga või kelle kahe doosiga vaktsineerimine jäi aastatesse 1980 – 1992.

Leetrite vastu tuleks vaktsineerida ka siis, kui peres on immuunpuudulikkuse all kannatavaid inimesi või kui inimene töötab ametikohal, kus ta puutub kokku paljude inimestega.

Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni viis päeva pärast lööbe teket. Haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid.

Leetritele viitavate haigusnähtude ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstiga.