TERVISEAMET KINNITAB: kolmeaastane vaktsineerimata laps haigestus läkaköhasse (39)

Sotsiaalmeedias ringlevat infot, et läkaköhasse on haigestunud kolm ühe pere last, kellest üks on üliraskes seisundis, Terviseamet täna pärastlõunase  seisuga ei kinnitanud. Küll on Õhtulehe andmeil ka teised sama pere kaks last haiglas.

Tänavu on Eestis  nakkushaiguste registrisse edastatud kaheksa teatist läkaköha juhtumite kohta. Seitse haigestunut olid täiskasvanud vanuses 26 kuni 78 aastat ja nüüd haigestus kolmeaastane laps.

Eestis hakati rutiinselt vaktsineerima lapsi läkaköha vastu 1957. aastast, millele järgnes oluline haigestumise langus. Viimane surmajuhtum läkaköhasse registreeriti Eestis 2007. aastal.

"Soovitan lapsevanematel veenduda, et laps on vaktsineeritud vastavalt immuniseerimiskavale," paneb vanematele südamele Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova. "Immuniseerimiskava vaktsiinid on kõigile Eesti lastele tasuta. Kui mõni vaktsiin on õigel ajal jäänud tegemata, saab vaktsineerida ka hiljem – on oluline, et laps oleks haiguste eest kaitstud."

Kui vanem otsustab oma lapsi mitte vaktsineerida, siis teda sundida või vastutusele võtta ei saa. „Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik ja selle tegemata jätmise eest kedagi karistada ei saa,” kinnitas terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar.

Mis haigus on läkaköha?

Läkaköha on äge hingamisteede nakkushaigus, mida iseloomustavad pikka aega, nädalaid ja isegi kuid kestvad köhahood. Läkaköha, mida kutsutakse ka saja päeva köhaks, on eriti ohtlik imikutele.

Esimesed haigusnähud on sarnased külmetushaigusele – nohu, aevastamine, väike palavik, kurguvalu ja kerge köha. Köha muutub järk-järgult tugevamaks, ühe-kahe nädala pärast kujuneb välja aeglaselt intensiivistuv, läkaköhale iseloomulik hootine köha.

Väikelastele on tüüpiline köhahoo lõpus vilinaga sissehingamine, köhahoog võib lõppeda ka oksendamisega. Köhahood esinevad sageli öösiti. Läkaköha vastu vaktsineeritud lastel ja täiskasvanutel on haiguse kulg kergem ja sageli ebatüüpiline.

Immuunsus pole eluaegne

Läkaköha läbipõdemise järgne immuunsus ei ole eluaegne ja läkaköha võib elu jooksul põdeda rohkem kui üks kord. Ka pärast vaktsineerimist tekkinud immuunsus ei ole eluaegne.

Läkaköha vaktsiini manustatakse koos difteeria ja teetanuse vaktsiiniga, mille esimene doos tehakse kolmekuuselt. Pärast seda kulub kaks nädalat immuunsuse väljakujunemiseks. Immuniseerimiskava kohaselt manustatakse kokku kuus läkaköha vaktsiinidoosi, neist viimane 15-16 eluaasta vanuses.

Terviseamet rõhutab, et oluline on lapsi õigel ajal vaktsineerida, mitte keelduda sellest kergekäeliselt või seda edasi lükata.

Irina Filippova sõnul on läkaköhasse haigestumine Eestis tunduvalt vähenenud alates 2012. aastat, kui immuniseerimiskavasse lisati läkaköha vaktsiini lisadoos 15-16-aastastele.

Läkaköhasse haigustumiste arv Eestis:

2011  478

2012  149

2013  55

2014   43

2015  77

2016   44

2017  56

2018  69