Keha

LUGEJA LEETRITEST: hõljusin teadvuse ja teispoolsuse piiril, keha oli kohutavates valudes

Ohtuleht.ee, 14. veebruar 2019, 18:06

55 KOMMENTAARI

v
Velsker/ 15. veebruar 2019, 18:36
See alusetu hirmutamine on kuritegu
t
Tobi/ 15. veebruar 2019, 18:33
t
to rob/ 15. veebruar 2019, 12:02
nagu kommentaarist näha, on see haigus sulle pöördumatut kahju teinud
o
olen/ 15. veebruar 2019, 10:28
põdenud sarlakeid ,leetreid ,tuulerõugeid ,mumpsi lapsena. Täiksvanuna punetisi -see oli jube elamus .Velsker ütles ,et kui peopesadelt nahk maha tuleb peale haigust olid leetrid.
j
Juhan./ 15. veebruar 2019, 08:59
Teadvuse piiril on praegused tulevased emad sigarett näos ja väga tihti kõrtsis klaasi taga.
r
rob/ 15. veebruar 2019, 08:40
Olen leetreid põdenud nõukogude ajal kui peale leetritevastast pookimist jäi pool klassi leetritesse. Midagi erilist polnud, palavik oli mingi aeg ja lööve näol ja vist ka mujal. See lööve muidugi häiris, muud nagu polnud. Ei saa aru, miks hirmutatakse inimesi. Näen asja nii, et rahaahnus on nii suureks läinud, et minnakse otseselt inimeste tervise rikkumisele, et patsient saada.
p
Peab/ 15. veebruar 2019, 08:34
Vist oma nõukaaegset vaktsiini ühe süstiga täiendama

v
Vana mees/ 15. veebruar 2019, 04:01
Ma olen olemas, sest mind jouti oigel ajal vaksineerida Leetrid pole tuhine haigus, sest see haigus voib teha sandiks voi viia hauda Vaksineerimise vastased tuleks moista vangi mortsukatena.
ä
Ämmaenamd kirjutatakse D'ga/ 15. veebruar 2019, 03:32
Arvan, et lapse enneaegse põhjendamatu surma põhjustamine on kuritegu.
s
Sarlakitest ja leetritest/ 15. veebruar 2019, 00:32
Sarlakite vastu ei vaktsineerita, sest on bakteriaalne nakkus.
o
ohh-kui-kohutav/ 15. veebruar 2019, 00:32
hirmumeditsiin rullib ajudel.
v
Vaktsiinidest/ 15. veebruar 2019, 00:28
Enne oli vaktsiine mõni, nüüd täisealiseks saamiseni mitukümmend doosi. Pole ime, et lapsed haiged
t
Tellitud/ 14. veebruar 2019, 23:40
Artikkel...leetrid on tühine haigus kui immuunsüsteem terve, vaktsiinid rikuvad immuunsüsteemi ja kuigi leetritest või mõnest muust pääsetakse, jäädakse hiljem azheimerisse vähki või lapsed autismi. Mul on tuttav usas arst, erakliinikute omanik, ta ütles terve laps on selline ime usas, et kui tervise kontrollis selline avastatakse, siis kutsutakse teised arstid vaatama nagu imeasja.. ja ütles reeglina on selline laps täielikult vaktsineerimata... vaktsiinid on äri, rohkem kahju kui kasu.
l
lapsevanem/ 14. veebruar 2019, 23:05
Leetrite vaktsiin ei ole tõhus,haigestuvad ka vaktsineeritud lapsed!Vanemad ei vaktsineeri sellepärast,et vaktsiinides on kahjulikud alumiinumsoolad,mille tagajärjed avalduvad vee aastate pärast! Kohutav kui palju saab laps alumiinumsooli kuni aastaseks saamiseni!
p
penskar/ 14. veebruar 2019, 22:57
Minu lapsaed on vaksineeritud ja terved...Lihtsalt nüüd on vaktsiinid ära mürkitatud ja need ei aita midagi!

o
on/ 14. veebruar 2019, 22:53
vb-olla linnas oli aga maal meie kooli küll need ei jõudnud...sel ajal kui linnalapsed õppisid, võtsime meie kuu aega kartuleid, peete,jms , et ikka linnalapsed ka söönuks saaks...edaspidi kui malevad tehti, siis said ka linlased maamaitset tunda, nii on või vähemalt oli 60-70.tel aastatel.
l
Leetrites olnu/ 14. veebruar 2019, 22:52
Ei ole nii nagu artikli kirjutaja kirjeldab....mina olin ka umbes samal ajal leetrites...punasekirju ja palavikuga.muud häda ei olnud kui et silmad ei kannatanud eredat valgust....päevi läks , aga siis haigus taganes.Ei mäleta mingeid jäledaid tablette.Mingeid ikka ilmselt sain- aga et need oleksid nii jubedad olnud...ei mitte.Aastaid hiljen põdes ka minu poeg algklassiealisena leetrid läbi, kõrge palavik oli aga ka haigus taganes ja kõik sai korda.Samas tütar ei jäänudki haigeks kuigi oli ju samas kõrval...
o
on/ 14. veebruar 2019, 22:47
põetud 70-dal ja siis ka polnud vaktsiini, vähemalt olime vaktsineerimata aga jah täisealisena oli raskem kui vennal nt., see laulis ainult kuigi nüüd palju ei laula, ise laulan-leetrid, leetrid, võtke teie peetrit, laske minul minna, mina tahan sinna, ...
o
on/ 14. veebruar 2019, 22:44
lisaks veel üks vaktsiin-handza!
o
on/ 14. veebruar 2019, 22:42
seepärast vaktsineerimata, et lapsena põed kergemini läbi ja põetud leetrid annavad eluaegse garantii, vaktsiiniga saad eluajal veel põdema kui nakkus tuleb teab kust maailma otsast, mida rohkem reisitakse, seda rohkem haigusi sest kohapeal ei levi niipalju kui üleilmselt.
p
paanikakontor kinni panna/ 14. veebruar 2019, 22:12
leetrid, sarlakid, mumps, düsenteeria jne need käisid lainetena ja ei mäleta et suurest koolist oleks keegi Liiva-Anuse manu läinud. Kodus oli lihtsalt väga jama ja ka igav.
o
Oeh!/ 14. veebruar 2019, 21:46
Jah, võivad ju jälgida ja ka Indiaani tantsima teha, kui tahavad... Vanematel pole midagi karta, sest nemad ise ju on vaktsineeritud..... Lasku siis endal ka täis verevahetus ja uus luuüdi siirdada, et sellest "mürgist" oma organismis lahti saada!
v
v/ 14. veebruar 2019, 21:31
https://www.youtube.com/watch?v=_HmU77-N4uI Kus on meie arstid , kes leiavad lahendused ?

k
kes seda reklaami rahastab?/ 14. veebruar 2019, 20:58
Hirm on edasiviiv jõud kellegi arvates.Tundub vi.ha.kõnena.
t
to Kaidi Kõrts/ 14. veebruar 2019, 20:47
tegeliklt on vastupidi. Lapsevanemad, kes ei vaktsineeri oma last või vaktsineerivad valikuliselt on palju rohkem teasdlikud, jälgivad palju rohkem oma lapse tervist, ei saada pooltõbist last lasteaeda või kooli. Tegelikult hoolivad palju rohkem sest võtavad ISE vastutuse ja ei usu pimesi vaktsiine
j
Just/ 14. veebruar 2019, 20:44
ja see, misk leetrisse haigestumise hulk on vähenendu ei ole mitte tänu vaktsiindele - 1967 tuli esimen vaktsiin - vaid tänu sellele, et läbi põdedes said inimesed eluaegse immuunsuse mida vaktsiin ei anna ja andisd esimeseks 9-ks elukuuks selle ka oma sündinud lastele.
h
HeH/ 14. veebruar 2019, 20:42
1967 tuli esimene leetrivaktsiin. Selleks ajaks oli haigestumine vähenenud juba 98%
h
HeH/ 14. veebruar 2019, 20:40
Selle mitte vaktsineerimise (mitte antivaxxer vaid justnimelt mittevaktsineerimine, valikvaktsineerimine või vaktsineerimise alternatiivide kasutamine) toob meelde Aimla nalja. Uuringud näitavad, et Eestlane, rohkem kui keegi teine joob viina. Teine uuring näitab, et Eestlane, rohkem kui teine loeb uudiseid. Ja mis on nüüd põhjus ja mis on tagahjärg ? Kas eestlane joob selle pärast, et luges uudiseid ? Või loeb uudiseid, sest on purjus ...
h
HeH/ 14. veebruar 2019, 20:38
Haiguspuhagute põhjuseks ei peamiselt vaktsiini ebatõhusus, mistõttu nakatuvad ka vaktsineeritud inimesed. Kuna nad põevad haiust kergemalt, ei ole nad haiguseperioodil kodusel režiimil vaid liiguvad inimeste seas ringi ja selmoel levitavad haigust !
h
HeH/ 14. veebruar 2019, 20:36
1973. aastal oli kõigest 3% leetrite põdejatest vanemad kui 20 aastat, 2001. aastal oli see juba 48% kõigist leetrite juhtumitest. Kuna leetrid läbi põdenud ema annab immuunsuse ka oma lapsele esimesekt 6-9 elukuuks, siis on vaktsineerimine suurendanud imikute haigestumisriski – vaktsineeritud ema immuunsust edasi ei anna. Imikueas saadud leetrite nakkus kulgeb aga enamasti väga raskelt ning selle tüsistusena võib tekkida raske degeneratiivne närvisüsteemi kahjustus, mida nimetatakse subakuutne skleroseeriv panentsefaliit (SSPE).
v
14. veebruar 2019, 20:35
Vaktsiini ei saa tuua leetritesse suremise vähenemise põhjuseks, sest selle suremus oli juba enne vaktsiini kasutuselevõttu langenud 98%. Siiski tuuakse sageli see välja kui vaktsineerimisega kaasnenud võit. Kuid liiga vähesed esitavad küsimuse: kas on mõistlik võtta ära võimalus omandada loomulikult tekkiv eluaegne immuunsus võrreldes vaktsiini pakutava ajutise immuunsusega? Mitmed lugupeetud arstid on seisukohal, et leetrite põdemine on lapse immuunsüsteemile omamoodi arenguetapp, mis aitab sellel küpseda ja tugevneda.

h
HeH/ 14. veebruar 2019, 20:34
USA statistika põhjal oli 90% lastest saanud 15. eluaastaks eluaegse immuunsuse leetrite läbipõdemise tõttu. Enamus lapsi paraneb leetritest kergelt, komplikatsioonid tekivad enamasti juhul, kui lapse organism on nõrk alatoitumise (või vale toitumise) tõttu ning A-vitamiini puuduse korral.
h
HeH/ 14. veebruar 2019, 20:33
1957 :-) Ja ikka oleme nendes paaris 1957 teemas kinni ja hirmutame sellega ? Hämmastav ja madal. Leetrid on RNA-viirus, on väga lenduv, samas väga ebapüsiv – päevavalguses hävib see poole tunni jooksul. Tüüpiliselt kulgeb nakkus kõrge palaviku ja iseloomuliku nahalööbega mis algab pea piirkonnas ning laieneb kehale ja jäsemetele. Iseloomulikud on ka limaskestadele tekkivad heledamad punase servaga või pruunikad laigud. võib esineda köha, nohu, silmapõletik, kõhulahtisus, isupuudus ja lümfisõlmede suurenemine. Läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. Läbipõdenud ema annab lapsele esialgise im
l
Leetritest/ 14. veebruar 2019, 20:23
A-vitamiini abil põeb leetreid kergemini. Jälle tarkus, mida arstid ei räägi.
e
Ellu/ 14. veebruar 2019, 20:16
Põdesin ka punetisi 25 aastaselt. Vaenlasele ka ei soovita. 1,5 nädalat on siiani tundmatu maa. Olin üleni paistes nagu suur tõuk, üksikud mälupildid on sellest kuskil mälusopis. Tagajärjeks südamepuudulikkus ja opp läbi elatud. Õnneks olid siis juba lapsed olemas, muidu oleks tagajärjeks lastetus ka veel. Vaktsineerige oma lapsi leetrite ja sarlakite vastu kindlasti, lapsena põevad neid kergemalt. Lastehaigused on täiskasvanuna 10 korda raskemad.
m
Maali/ 14. veebruar 2019, 20:08
Põdesin lapsena, ainuke "vaevus" oli, et välja mängima ei lubatud.
J
@Kaidi Kõrts/ 14. veebruar 2019, 19:39
Jääb mulje,et elu on liiga hea.Sellest tulevadki heast elust küllastununa igatsugu jaburad mõtted pähe.
L
@Tiit/ 14. veebruar 2019, 19:37
Lastehalvatusest nii palju,et ma läksin kooli 1958.a. sügisel.Aga mitte 1.septembril,vaid 23. kuupäeval.Sest oli lastehalvatusgarantiin meie kandis. Mu ema täditütar Chicagost veel saatis kaardi mulle 1.septembri puhuks.Ema tänas ja kirjutas,et paraku poiss läks teadust nõudma 3 nädalat hiljem.Lisas põhjuse ka.Kutsuti peagi kohvile "julgete meeste" kontorisse.
Tiit 18:51 kas seda mäletad ,,ARST TÕI RAVIMID JA Arst käis kodus süstimas ;/ 14. veebruar 2019, 19:36
1960 ...No ARST ,,käis Tartust . Olid mingid süstid küll olemas ,, Meile lastele midagi ei räägitud ;; Siis töötasid arstid ja velskrid rajoonides...

E
@Tiit 18:22/ 14. veebruar 2019, 19:31
Eks see vaktsiinivärk oli ka-kus oli,kus ei olnud.
Kuule Tiit ,,1960 ..polnud ka sina sündinud/ 14. veebruar 2019, 19:30
kuidas sina seda vaktsiini siis tead ? Mäletan seda ,,et Arst käis kodus midagi süstimas ja ravimeid ka toodi kätte,,,
S
@mina / 14. veebruar 2019, 19:29
Saatuse tahtel liiga hilja põdesid.
m
mina/ 14. veebruar 2019, 19:27
põdesin punetisi 21 aastaselt ja olin kuuaega haiguslehel,kuna oli ilmselt mingi tüsistus.Veresette oli üle 50.See oli 1978 aastal.
HAIGUS ja nõrkus + Suvetöö otsa ,mingi paar eksmit ootas meid 3, last ees!/ 14. veebruar 2019, 19:26
Mäletan 7kl lõpus ühte kevadet ,kus 3, last meie klassis raskelt haigestus ja just viimane veerand ! No küll võttis ravimine palju aega ! Õnneks isa oli Ensv Raudteel meister,, Raudteel olid oma polikliiniku arstid ja see ARST --sõitis iga rongiga kohale! ;Sest elasime raudtee majas, Alguses mäletan ,,et süstimine oli vajalik ,,kahe päeva tagant.. Jube haigus... mis tegi ikka väga nõrgaks ,,
M
........../ 14. veebruar 2019, 19:19
Miks vanemad ei vaksineeri oma lapsi.Ise tahavad mööda maailma reisida.Siis on hilja halama hakata,kui lapsed on nakatanud.Kas on meeldiv vaadata oma raskesti haiget last.
p
Põdesin leetreid 1960.aastal./ 14. veebruar 2019, 19:15
Olin siis 9-aastane.Mingeid vaevusi ei mäleta.Seda küll,et olin näost kirju nagu indiaanlane.Ei saanud vanaema matustele,millest olin väga kurb.Aga tädi,kes tuli mind karjatama matuste ajaks,kutsus mind Winnetau. Nüüd ei võta mind ükski viirus.Olen sibula ja küüslaugu sõber.Muidugi ei söö neid nagu õuna.Aga toiduvalmistamise juures on need tähtsal kohal.
a
14. veebruar 2019, 19:15
Aga põdesid siis ka kergemalt.

k
Ka põdenu/ 14. veebruar 2019, 19:04
Põdesin leetreid lapsena, olin 9-aastane. Paha oli küll ja haigus kestis pikalt.Läkaköha sain takkapihta ja kohe seejärel veel kopsupõletiku. Üks veerand jäi koolis vahele. Vahepeal käis arst mind iga päev kodus vaatamas - küllap oli asi siiski tõsine. Valu ma ei mäleta, silmad olid küll hellad. Pea kõik tuttavad lapsed põdesid tookord ja kõik paranesid. Vaktsiini veel polnud.
t
Tiit/ 14. veebruar 2019, 18:51
Polnud 60nendatel mingit leetrivaktsiini.
i
imestap/ 14. veebruar 2019, 18:49
50 aastat tagasi olid leetrid peaaegu igal kolmandal, ka minul. Ei mäleta nii vingeid vaevusi, millega praegu hirmutatakse! Kas leetrites raseda laps jääb pimedaks või olid need pigem punetised?
k
14. veebruar 2019, 18:48
Kunagi sain ka leetrite vastu vaktsiini,sellegipoolest sain leetrid.
t
Tiidule/ 14. veebruar 2019, 18:41
tohohh till ae, Tiiduke, oli kül nõukaajal leetrivaktsiin, uuri lähemalt enne kui till ae-tama hakkad.
t
Tiit/ 14. veebruar 2019, 18:22
Tohohh, till ae Kaidike! Kus nouka ajal olid leetri vaktsiinid? koik tuli omal läbi podeda. Nüüd norgestatakse inimese tervist igasuguse keemiaga. Nouka ajal vaktsuneeriti lastehalvatuse, rougete ja difteeria vastu, ülejäänud tuli omal läbi podeda
t
Tiit/ 14. veebruar 2019, 18:17
Täiskasvanuna on leetreid raske podeda.
S
???/ 14. veebruar 2019, 18:16
Sa Kaidi oled lihtsalt rumal