Aegunud ravimid saab viia apteeki, aga aegunud toidulisandeid ja loodustooteid vastu ei võeta. Foto: Vida Press
Hea nõu
17. veebruar 2019, 09:00

KUHU PANNA VANAD RAVIMID? Mida saab viia apteeki tagasi, mida mitte? (3)

Aegunud ravimeid ei tohi prügikasti visata ega WC-potist alla uhuda, vaid need tuleb viia jäätmekäitlusjaamadesse või apteekidesse.  Mida saab apteekidesse tuua, selgitab Südameapteegi proviisor Külli Teder.

Kasutamata retseptiravimeid, näiteks antibiootikume pole mõtet igaks juhuks alles jätta, sest ravimite vale kasutamine võib kasu asemel hoopis kahju tuua.

Samuti ei garanteeri ravimite tootja, et need toimivad ka pärast kõlblikkusaja lõppu,  seetõttu tasub jälgida kõikide ravimite säilimisaegu, ka käsimüügiravimite omi. “Ravimite koostisosad võivad muutuda, nende toimeained laguneda. Ravim ei pruugi pärast kõlblikkusaja lõppu enam endiselt toimida ning ravimise asemel võib see põhjustada halba enesetunnet,” hoiatab proviisor Külli Teder ja palub kõlblikkusaja ületanud ravimeid mitte kasutada. Ta paneb südamele, et kellelegi teisele väljakirjutatud ravimeid ei tohi võtta, sest kuigi esmapilgul võivad haigused tunduda sarnased, ei pruugi naabrinaise retsepiravimid sobida.

 Suur osa ravimeid ohustavad ka keskkonda

Ravimeid ei tohi visata prügikasti, sest sealt võivad need sattuda nii laste kui ka lemmikloomade kätte. Ravimeid ei tohi ise põletada, kraanikaussi valada ega WC-potist alla lasta. Sellise käitumise tagajärjel saastub meie elukeskkond, kuna ravimijäägid satuvad varem või hiljem loodusesse. Kõik ravimid keskkonnas ei lagune, vaid kanduvad edasi pinnavette, jõgedesse ja järvedesse, kompostina taimedesse ning lõpuks võivad jõuda koguni meie joogivette.

Eriti kõrge riskiga loodusele on hormoonpreparaadid, vähiravimid, antibiootikumid, aga ka antidepressandid ja valuvaigistid. Meie puhastusjaamad ravimeid, sealhulgas atibiootikume, veest ei eemalda.

 Jäätmekäitlusjaam või apteek

 “Kõlblikkustähtaja ületanud ravimid tuleb viia ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti, kus ravimid hävitatakse nii, et selle mõju keskkonnale oleks võimalikult väike,“ ütleb Külli Teder. Ta lisab, et aegunud ravimeid saab viia ka apteeki, kust suunatakse need ohtlike jäätmetena edasi jäätmekäitlejatele hävitamiseks. Kõikidel juhtudel võetakse vanad ravimid vastu tasuta.

 Südameapteegi proviisori Külli Tederi sõnul võtavad apteegid vastu vaid ravimeid (käsimüügiravim, retseptiravim), mis ei vasta kvaliteedinõuetele, mille kõlblikkuse aeg on lõppenud, mille kasutamine on Eestis keelustatud või mis mõnel muul põhjusel ei leia sihipärast kasutamist, näiteks kui raviskeem on muutunud, lähedane on lahkunud. Vananenud ravimid saab ära anda tasuta ja dokumente selleks täitma ei pea

Ravimeid apteeki ära andes saab soovi korral täita vanade ravimite vastuvõtmise-üleandmise kohta akti, kuid see pole kohustuslik. „Kui ei soovi oma nime ja kontaktandmeid jagada, saab ravimid ka niisama ära anda,” ütleb Teder.

Apteegid ei võta kõike vastu

Üha enam tuuakse apteekidesse vananenud ravimeid, kuid paraku ka tooteid, mida apteegid vastu ei võta. Apteek ei võta vastu toidulisandeid, loodustooteid, tühje ravimpudeleid, erinevaid meditsiiniseadmeid, kasutatud süstlaid.

Külli Teder mainib, et apteekidesse on toodud ekslikult einevaid aparaate,  näiteks vererõhuaparaate, aga ka süstlaid ja pipette.

Proviisori sõnul teavad inimesed apteekide kohustusest vanu ravimeid vastu võtta. “Järjest rohkem tuuakse kasutamata jäänud, aegumistähtaja ületanud ravimeid apteeki. Paraku soovitakse apteeki tuua ka väga palju toidulisandeid, loodustooteid, meditsiiniseadmeid ja kodus koristamise käigus leitud tühje pudeleid. Apteegid on tänulikud, kui inimesed tooksid apteeki tõesti vaid vanad, kõlblikkusaja ületanud või mittevajalikud ravimid originaalpakendis, lehtedena või purkides pakituna puhtasse väiksesse (läbipaistvasse) kotti,” palub proviisor Külli Teder.

Ka apteeker ei soovi määrdunud, räpast ja läbiajavat kotti puutuda. Enne apteekitulekut võiks eemaldada ka suured pakendid ja infolehed – need saab panna pakendi- või paberikonteineritesse.