Lapsed

Mullu suri üks laps vaktsineerimisest põhjustatud tüsistusse (94)

Toimetas Triinu Laan, 19. veebruar 2019, 08:20
Foto: Teet Malsroos
Laps, keda oli sünnitusmajas vaktsineeritud tuberkuloosi vastu haigestus nelja kuu vanuses leukeemiasse (verevähk). Haiguse tõttu nõrgenes lapsel immuunsüsteem ning ta haigestus ka tuberkuloosi. Laps suri eelmisel aastal aasta ja kahe kuu vanuselt. 

Teine vaktsineeritud laps haigestus ravimiameti teatel nelja kuu vanuselt granulomatoostõppe (geneetiline immuunsüsteemi kahjustav haigus) ning tal arenes välja ka tuberkuloos. Laps saab jätkuvalt tuberkuloosivastast ravi, planeeritud on uus luuüdi siirdamine.

Samal teemal

Ravimiameti poolt arstidele saadetud kommentaaris selgitatakse, et tuberkuloosivaktsiin sisaldab nõrgestatud elusbakterit, mistõttu on sellega vaktsineerimine vastunäidustatud immuunpuudulikkuse korral.

Kaks last, kes pärast vaktsineerimist haigestusid, olid sündides terved ning said vaktsiini kavakohaselt. Lapsed haigestusid immuunsüsteemi nõrgestavatesse haigustesse umbes nelja kuu vanuses. Nii leukeemia (verevähk) kui granulomatoostõbi (pärilik immuunsüsteemi kahjustav haigus) nõrgestavad immuunsüsteemi ning immuunsuse langus võimaldas süstekohas oleval tuberkuloosivaktsiini nõrgestatud elus bakteritüvel põhjustada süsteemset infektsiooni.

Surmajuhtum on väga kahetsusväärne ja kurb. Ravimiamet on tõstatanud sotsiaalministeeriumi immunoprofülaktika komisjonis teema kõigi vastsündinute tuberkuloosivastase vaktsineerimise põhjendatusest võrreldes riskidega, mis kaasnevad immuunsüsteemi häiretega. Kui selline otsus vastu võetakse, tähendaks see seda, et tuberkuloosi vastu hakataks vaktsineerima vaid riskigrupi vastsündinuid.

Väikelastel kulgeb tuberkuloos raskelt

Väikelastel kulgeb tuberkuloos aga väga raskelt. Eelkooliealised lapsed võivad haigestuda tuberkuloossesse meningiiti (ajukelmepõletik), mis põhjustab erinevaid närvisüsteemi sümptomeid ning võib lõppeda halvatuse ja isegi surmaga. Paranedes võivad jääda järelnähud. Eriti ohtlik on tuberkuloosinakkus HIV-nakkusega patsientidel ning juhul, kui haigustekitaja on resistentne põhiravimitele, tatab ravimiamet. 

Samuti on väga keeruline välja selgitada, millised vastsündinud kuuluvad riskigruppi, keda siis kahtlemata vaktsineerida tuleks. See eeldaks väga head sotsiaal- ja perearstisüsteemi koostööd, teadmaks tuberkuloosikontaktseid.

Perearst Karmen Joller on sotsiaalmeedias kirjutanud, et nende perearstikeskuses diagnoositi eelmisel aastal kolm tuberkuloosijuhtumit. "Pereliikmed, sh lapsed peavad saama ennetavat ravi, millel võib olla ohtlikke kõrvaltoimeid. Minu üks viieaastane patsient sai sellist ravi," selgitab arst, et 
Eestis on tuberkuloosi alati palju olnud, kuid vaktsineerimine on seda väga oluliselt vähendanud. 

Terviseametile esitatud aruannete kohaselt vaktsineeriti 2018. a tuberkuloosi vaktsiiniga 13 306 last.

Tuberkuloosi haigestumine tõusis taasiseseisvumisaastatel 

Tuberkuloosi (TB) haigestumine tõusis Eestis valulapseks taasiseseisvumise aastatel: 1998. aastal diagnoositi 47,5 uut tuberkuloosijuhtu 100 000 elaniku kohta, mis on ligi kümme korda enam kui Põhjamaades.

Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste kohaselt võiks kaaluda kõigi vastsündinute vaktsineerimise asemel ainult riskigrupi vastsündinuid vaktsineerida juhul, kui see number on alla 10, samas ainult 2018. a numbri pealt nii tõsist otsust vastu võtta oleks väga riskantne ja arvestama peab ka teiste näitajatega, sh < 5aastaste laste tuberkuloosse meningiidi esinemine. 

Sisuliselt tähendab see seda, et umbes Tartu suuruses linnas haigestub igal aastal tuberkuloosi umbes kümme uut inimest, selgitab ravimiamet. Enne, kui neil haigus diagnoositakse ja nad ravi hakkavad saama, käivad nad linnas ringi, sõidavad bussis koos teiste inimestega ja võivad nakatada päris mitmeid inimesi, ka lapsi. Ravimata kopsutuberkuloosi haige võib levitada haigustekitajaid köhimisel, aevastamisel, rääkimisel rögapiiskadega või bakterid võivad levida ka õhk-tolmnakkusena.