UNI ON VILETS? Arst selgitab, millal võiks kahtlustada unehäireid (1)

 “Hästi magatud ööd iseloomustab enim meie päevane enesetunne – kas ärkame puhanult, kui kiiresti möödub ärkamisjärgne unerammestus, kui palju vajame kohvi, et üles ärgata,“ selgitab unearst Heisl Vaher.Ta soovitab analüüsida, kas ärkamisaeg saabub igal hommikul liiga vara ja vaid korduva äratuskellahelina peale.

Piisava ja regulaarse uneaja puhul suudab inimene ärgata äratuskellata ja tal  ei tohiks tekkida ka päevast unisust või väsimust. “Hea une tagab individuaalse uneärkveloleku rütmi järgimine. Selleks on vaja teada, milline on inimese kronotüüp – kas tegu on hommiku- või õhtuinimesega või vahepealsega, mis kaldub õhtu- või hommikutüübi suunas. Kronotüübi teadasaamiseks on vaja läbi viia geenitest, täita kahe nädala jooksul unepäevikut ja koguda infot enda ööpäevase aktiivsuse ja valguses viibimise kohta,“ soovitab Vaher. Unearsti hinnangul on oluline teada, kui palju kasutatakse nutiseadmeid, sest nende mõju inimese ärevuse tasemele ja seeläbi unekvaliteedile on tugev. 

 Milline on hea uni?

Kvaliteetne uni kulgeb ilma katkemiste ehk ärkamisteta hommikuni, täiskasvanul on see soovituslikult vähemalt 7-8 tunni pikkune, kuid see sõltub vanusest ja individuaalsest kronotüübist.

Und peaks püüdma hoida võimalikult regulaarsena ehk uinumise ja ärkamise ajad ei tohiks väga suurelt kõikuda. “Uni mõjutab inimese tervist, heaolu ja ka meeleolu. Kvaliteetne uni aitab võidelda võimalike haigustega, tagada sportlikke saavutusi ja on vajalik normaalseks vaimseks tegevuseks,“ selgitab unearst une olulisust.

Seevastu ebapiisava ja halva une näitajad on päevane unisus ja väsimus, keskendumishäired, tõrksus ning agressiivsus teiste suhtes, meeleolu alanemine ja  depressiooni teke või süvenemine. Ka toitumishäired käivad käsikäes unehäiretega.

Unekvaliteedi parandamiseks on soovitatav

• 1-2 tunni jooksul enne magamaminekut teler ja nutiseadmed sulgeda ja  tegeleda rahustavate toimingutega,
• mitte süüa kaks tundi enne magamaminekut tugevat einet,
• vältida õhtust alkoholitarvitamist,
• mõne tunni jooksul enne uneaega pole hea trenni teha.

 Tee kindlaks, kas tegu on unehäirega

 “Inimene saab ka ise algust teha enda une uurimisega, näiteks une kvaliteeti saab hinnata unepäeviku abil, kuhu märkida vähemalt kahe nädala jooksul uinumise ja ärkamise kellaajad, une kestuse, päevasel ajal märgatud väsimuse episoodid, toidukordade ja sportimise ajad ning nutiseadme kasutamise lõpetamise õhtul,“ ütles unearst. Abiks on ka aktiivsusmonitor, mis annab põhjalikumad tulemused.

Vaheri sõnul on oluline jälgida enesetunnet, sest kui päeval on tunda unisust ja väsimust, peaks läbi mõtlema, kas magatakse piisavalt ning lisaks võiks voodikaaslaselt uurida enda une kohta. “Uni peaks olema rahulik, ilma märgatavalt suurenenud liigutusteta, hingamine peaks une ajal olema rahulik ja ühtlane, hingamises ei tohiks olla pause. Partnerilt võiks uurida ka  enda norskamise kohta,“ selgitas unearst.

Unehäirete peamised põhjused on

• ebaühtlane ja liighiline magamaminekuaeg,
• ergutavate ainete nagu kofeiini ja nikotiini kasutamine,
• alkoholi liigne (eriti õhtune) tarvitamine,
• teadmatus unehäiretest. Kui inimene magab üksinda, siis on keeruline teadvustada uneajal esinevaid hingamis- ja liigutushäireid.

Unearst kinnitab, et suurt osa unehäireid saab edukalt kontrolli all hoida ning nende süvenemist vältida.