Hea nõu

NII VÕID SAADA KERGELT HAIGUSI: sularaha kubiseb mikroobidest (19)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 19. veebruar 2019, 14:09
Sularaha kaudu oh kerge saada nakkusi, kui mei pese korralikult käsi. Foto: Mari Luud
Gripihooajal on ülimalt oluline järgida hügieeni, et vältida nakatumist. Haigused võivad inimesele üle kanduda ka sularahaga maksmisel.

Mitmed riigid üritavad probleemi vähendada, võttes paberraha asemel kasutusele polümeerraha. Hiljuti kaitses Tallinna Tehnikaülikoolis tervisetehnoloogiate instituudi magister ja meditsiinidoktor Khalil Bassam oma magistritöö sularaha mikroobse saastatuse kohta.
 
Khalil Bassam võrdles paberraha mikroobidega saastatust polümeerrahaga. Ta võrdles kahest linnast ringlusest korjatud rahatähti: eurod olid pärit Tallinnast ning naelad Londonist.

Samal teemal

Uurimuses võrreldi nelja tüüpi kupüüre: 5- ja 10-naelasid (polümeerraha) ning 5- ja 10-euroseid (paberraha). Mikroobide taset mõõdeti ATP (adenosiin trifosfaat) meetodil ning tulemust väljendati RLU ühikutes (Relative Light Unit,  suhteline valgusühik). Rahatähti mõõtis Bassam Ühendkuningriigis Derbys Microbial Innovation Technology laboris 
 
Uurimuse tulemusena leidis Bassam, et mikroobidega saastatuses paberrahal ja polümeerrahal olulist erinevust pole – mõlemad on samal tasemel mikroobidega kaetud. Sellega aitas ta ümber lükata müüti, et polümeerraha aitab vähendada inimeste nakatumist nakkushaigustesse. Uurimuse märkimisväärne avastus oli, et 5-naelased ja 5-eurosed kupüürid sisaldasid mitu korda enam mikroobe kui 10-naelased ja 10-eurosed kupüürid.
 
Asjaolu, et väiksema väärtusega kupüürid kandsid rohkem mikroobe, näitab, et need kupüürid ringlevad käest kätte oluliselt tihedamini. Samuti võib see viidata raha kasutajate sotsiaal-majanduslikule taustale.
 
Magistritööga tõi Bassam välja bioloogilise ohuteguri, millele pööratakse vähe tähelepanu  – see on sularaha. Kaitsmisel viitas autor riskile, et paberraha võidakse kasutada bioterrorismi vahendina. Näiteks New Yorgi ülikooli uuringus leiti sularahalt ka Siberi katku pisikuid. Vastne magister leiab, et riigil peaks olema bioterrorismi hädaolukorraks varuplaan – lülituda kriisiperioodiks üksnes elektroonilistele makseviisidele ja katkestada sularaha kasutamine.
 
Varasema arstiharidusega  Ühendkuningriigi kodanik Khalil Bassam tuli TalTechi tervishoiutehnoloogia magistriõppesse, sest leidis, et õppekavas on ühendatud tervishoid ning digitaalsed lahendused kaasaegsel tasemel. 
Magistritööd juhendasid majandusteaduskonna tööohutuse professor Piia Tint ning lektor Tarmo Koppel. Juhendajad hindavad magistritöö praktilist väärtust kõrgelt eriti tööohutuse aspektist, kuna Eestis moodustavad klienditeenindajad kõige suurema osa Eesti töötajaskonnast.