ABI LASTEMAJADEST: mullu abistati 245 seksuaalselt väärkoheldud last

Sotsiaalkindlustusameti lastemajateenuse juhi Anna Frank-Vironi sõnul näitab see arv, et ka ida ja lääne piirkonnad vajavad oma lastemaja. „Kui laps on kuriteoohver, peab teenus ja sellega kaasnev tugivõrgustik olema talle füüsiliselt lähedal ja häda korral kiirelt kättesaadav,“ rääkis ta.

Aidati 1–17aastaseid lapsi. Kõige rohkem, 26 korral jõudis lastemajja 14-aastaseid ja 25 korral üheksa-aastaseid lapsi.  Tüdrukuid oli eelmisel aastal lastemajast abi saanute hulgas 151 ja poisse 94. Eesti keelt kõnelevaid lapsi tuli lastemajja 199, vene keelt kõnelevaid 42. Lastemajja jõudis ka neli mõnes teises keeles kõnelevat last.

Lastemajja pöörduti 2018. aastal peamiselt seksuaalse väärkohtlemise kahtluse ja kohatu seksuaalkäitumise tõttu. „Väärkohtlemise kahtlusest andis meile enamasti teada lastekaitsespetsialist, kohatu seksuaalkäitumise pärast tunnevad muret pigem lapsevanemad. Kahjuks on meil ka selliseid juhtumeid, kus hooldusõiguse vaidluse käigus kasutatakse lastemajateenust relvana teise vanema vastu,“ ütles Frank-Viron.

 „Meie ei rõhuta lastemajas, et tegu on seksuaalselt väärkoheldud laste keskusega. Siia jõuavad ka need lapsed, kes ei tea, miks ja kus nad on,“ ütleb lastemajateenuse juht. Ta lisab, et lastemajja jõudes hindab lastemaja meeskond lapse tervislikku ja sotsiaalset olukorda ning edasist abivajadust ning viib läbi vajalikud uurimistoimingud. „See oli alguses raske, sest eri asutustel on erinevad tööharjumused. Seetõttu on meil eriti hea meel, et oleme politsei, prokuratuuri, lastekaitsetöötajate ja teiste osapooltega leidnud ühise töörutiini.“