LAULUÕPETAJA PRESIDENDI KÄHEDAST KURGUST: ta kasutas häält väga targalt! (8)
Vokaalpedagoog rõhutab, et kuigi laulmine ja rääkimine on kaks täiesti erinevat asja, jälgis loomulikult ka tema, kuidas Kersti Kaljulaidi hääl peab päeva pingele vastu. Kas aasta olulisemaid kõnesid saab peetud?
„Ootasin põnevusega presidendi esinemist 24. veebruaril, sest ma olin kuulnud, mis häält ta tegi päev varem. Ja see oli tal 24ndal kõvasti parem, kui ma oleks oodanud!“
Vokaalpedagoog ei näe eilses esinemises ka suurt terviseriski. „Ta kasutas häält väga targalt. Ta ei rääkinud liiga kõvasti. Ja mikrofoni rääkimine on ju midagi muud kui rääkida kuskil suure massi ees kõva häälega. Siin on väga suur vahe.“
Kuna Kersti Kaljulaid rääkis seekord hulga vaiksemalt kui varasematel aastatel, tuli teleri ees kohati pingutada, et iga sõna kohale jõuaks. „Selge see,“ nõustub ka vokaalpedagoog. „Aga vaata, kõik kuulasid hiirvaikselt. Vaikselt rääkimine tõstab ju tähelepanu. Pole paha mõte seda võtet ka teadlikult kasutada. Siin polnud midagi lubamatut, et peaks kuidagi dramaatiliselt suhtuma või presidendi poole näppu viibutama."
Häält tuleb hoida!
Mingit üldist kõigile sobivat retsepti, kuidas oma häält paremini hoida, vokaalpedagoogi sõnul pole. "Inimestel on väga-väga erinev vastupidavuse tase."
Ta arvab, et need, kes teevad häälega tööd, kas või õpetajad, lektorid, näitlejad, lauljad, teavad reeglina oma piire ja kuidas ennast säästa. Kõigil on ju aegu, mil on rohkem tööd ja hääl saab suuremat koormust. Külmetumisest tuleks muidugi hoiduda.
"See, kellele hääl on tööriist, teab, et see peab kaua kestma, seda peab hoidma ja arukalt kasutama. Loomulikult, üle suure rahvahulga või pillide rääkimine, lärmi sees rääkimine-karjumine – kõik see on häälele trauma."
Mida siis teha, kui hääl on siiski läinud? "Kui vähegi võimalik, oleks vaikimine kõige targem," soovitab pedagoog. "Aga kui see on täiesti välistatud, nagu presidendil ju eile oli - siis tuleb häält arukalt kasutada, tuleb rääkida vaikselt, ei tohi häält tõsta ja peaks kasutama mikrofoni."
Kui hääl on ära, ei tohi mitte mingil juhul kasutada jõudu! "Ei tohi seda väikest hääleraasukest, mis on alles, kuidagi forsseerida – see on kõige hullem. Ja ei tohi sosistada, sest see traumeerib häält. Sosistamisel töötavad häälepaelad natuke teistmoodi – see paneb häälele eriti suure koormuse."
"Juua on vaja palju," soovitab ta lõpetuseks. "Ja ainult leiget ja sooja vett. Mitte kunagi külma ega kuuma!"
Kommentaarid