ÄRA ALAHINDA MAGNEESIUMI! See aitab eemal hoida depressiooni, jalakrambid ja muudki hädad
Magneesium on kõigi rakkude ja paljude ensüümide koostisosa ning oluline osaline kõigis ainevahetusprotsessides. „See annab kehale energiat, aitab lõõgastuda, kannab hoolt meie südame eest ja aitab reguleerida organismi kaaliumi- ja kaltsiumisisaldust,“ selgitab spetsialist magneesiumi olulisust.
Lihtsustatult öeldes on magneesiumi ülesanne käivitada organismis kõik rahustavad protsessid, mistõttu see on hea ka kvaliteetse une tagamiseks. Kuigi magneesium aitab paremini uinuda, ei tasu proviisori sõnul karta, et lisamagneesium muudab päevasel ajal uimaseks.
Siiri Sotniku sõnul on suurenenud magneesiumivajadus kasvueas noorukitel, sportlastel, rasedatel ja eakatel inimestel.
Samal teemal
Eriti tähtis sportlastele
Sportlastel, eriti kestusalade harrastajatel on hädavajalik võtta lisamagneesiumi. „Kui kaltsium aitab lihastel kokku tõmmata, siis magneesium aitab lihasel lõõgastuda. Mineraal on oluline valkude sünteesis, seega ka lihaste tekkes ning see osaleb ka glükogeenist glükoosi tootmisel energia saamise eesmärgil.“
Sportimisel kaotab keha soolasid. Siiri Sotnik toonitab, et intensiivse füüsilise tegevusega me higistame rohkem ja koos higiga väljuvad kehast ka magneesiumiioonid. „See tähendab, et suure pingutuse ja stressi korral kasutab keha magneesiumi tavapärasest enam, mistõttu magneesiumi kasutamine igapäevase toidulisandina aitab kiiremini ja kergemini taastuda ning hoiab eemal depressiooni.“ Proviisor soovitab võtta magneesiumi enne intensiivse treeningu algust, siis on taastumine hiljem kiirem.
Oluline ka rasedatele
Rasedatele ja imetavatele emadele on kõige olulisemad mineraalained kaltsium, magneesium ja raud. Ema kaltsiumipuuduse korral beebi nälga ei jää, kuid lagunema hakkavad ema hambad. Kaltsiumi tuleks võtta koos D-vitamiiniga, kuid seda võttes ei tohiks unustada ka magneesiumi. Magneesium annab beebi luudele painduvuse ning lisaks on seda vaja beebi närvitalituseks, südametööks ja hammaste arenguks. Proviisor soovitab magneesiumi võtta ka siis, kui kõht läheb raseduse lõppjärgus emaka kokkutõmmete tõttu kõvaks.
Magneesiumita ei saa läbi ka eakad
Siiri Sotniku sõnul on kaltsiumi ja magneesiumi vajadus suurem ka vanemaealistel, kelle luud on hapramad ja võivad kukkudes kergemini murduda. Kuna magneesium annab luudele painduvuse, aitab see ära hoida luude murdumist ja kiirendab ka nende taastumist.
Paljud eakamad põevad südame-veresoonkonna haigusi. „Uuringud näitavad, et magneesiumi lisatarbimine aitab alandada vererõhku ja vähendada südame löögisagedust,“ räägib Siiri Sotnik. Ta lisab, et magneesiumil on ka antikoagulantne
toime, millega saab ennetada verehüüvete teket. Mineraal aitab ennetada ka selliste krooniliste haiguste, nagu diabeedi, depressiooni, migreeni ja skleroosi teket.
Kuhu kaob magneesium?
Magneesiumipuudus tekib üpris kergelt. Organism suudab iga päev talletada vaid murdosa olulisest magneesiumist. Mineraali puuduse kõige esimene ja levinum sümptom on silmalaugude tõmblus ja tekkivad jalakrambid. Mineraali vähesus võib põhjustada ka lihasvalu, väsimust, sportlike tulemuste langust ja aeglast taastumist.
Nüüdisajal on magneesiumipuuduse põhjuseks eelkõige liigselt töödeldud ja rafineeritud toit. Armastame süüa saiakesi, kooke ja komme. „Mineraali imendumist organismis takistab väga rasvane või kaltsiumi- ja D-vitamiinirikas toit. Näiteks takistab mineraali imendumist rasvase juustu söömine, sest peale rasva on selles ka ohtralt kaltsiumi,“ selgitab Südameapteegi proviisor.
Peale higistamise viivad kehast magneesiumi välja ka alkohol, kohv, mullijoogid ja mõned ravimid, nagu kortikosteroidid ja diureetikumid.
Magneesiumirikkad toidud
* Rohkelt magneesiumi sisaldavad pruunvetikad, pähklid, teraviljatooted (täisterahelbed, kaerahelbed, kaerakliid, tatar, nisuidud, hirss, kama), tofu ja oad.
* Head allikad on ka seemned, näiteks kõrvitsa- ja päevalilleseemned, kakao ja roheliste lehtedega aed- ja köögiviljad.
* Loomsetes toiduainetes, nagu tuunikalas, lõhes, vähilaadsetes ja piimatoodetes on magneesiumi küll eelnevalt nimetatutest vähem, kuid samas on mineraali omastamine parem.
* B6- ja C-vitamiin aitavad magneesiumil paremini imenduda. Seepärast on magneesiumirikaste toiduainete kõrval hea süüa ka näiteks rikkalikult C-vitamiini sisaldavaid toiduaineid: puu- ja köögivilju, marju, tsitruselisi ja kõiki rohelised lehtköögivilju.
Kui toitumisest jääb väheks
Toidulisandina saab magneesiumi juurde võtta tableti, graanulite, lahustuvate tablettide või lahustuvate pulbrite kujul. Saab teha magneesiumi-jalavanne või määrida mineraali nahale kreemiga.
„Sportlasel võiks alati käepärast olla magneesiumigraanulitega pakike,“ soovitab Siiri Sotnik. Graanuleid on hea võtta nii treenimise ajal kui ka pärast. Nende võtmiseks pole vett tarvis, graanulid imenduvad kiiresti ja varustavad keha olulise mineraaliga.
