HAMBAARSTIDE LIIT POLE RAHUL: hambaravihüvitis on raskesti kättesaadav (1)

Haigekassa lepingupartnerid ei ole Eesti eri piirkondades ühtlaselt jaotanud, näiteks ei ole kolmel neljandikul Tallinna patsientidel võimalik hüvitist oma hambaarsti juures kasutada ning haigekassa kinnitusel on maapiirkondades hambaravihüvitis raviteenuse hindu hoopis tõstnud, sest ühtsete piirhindade kehtestamisel on ignoreeritud turuloogikat.

Eesti Hambaarstide Liidu hinnangul oleks kõige täpsem mõõdik hambaravihüvitise mõju kirjeldamiseks see, kui paljud inimesed, kes pole mitmeid aastaid hambaarsti juures käinud, otsustasid tänu hüvitisele siiski hambaarsti vastuvõtule minna. Just sel eesmärgil hambaravihüvitis poolteist aastat tagasi kehtestatigi ning nemad on ka peamine riskirühm, kellele riik peaks erilist tähelepanu pöörama.

Hambaravihüvitise puhul kehtib patsiendile jätkuvalt 50% omaosaluse nõue. „Kui riik tahab aidata just madala sissetulekuga inimesi, siis tuleb kaotada omaosaluse nõue. Kui riik tahab, et hambaravihüvitis oleks kättesaadav võimalikult paljudele, siis tuleb tagada patsiendi vaba liikumine. Liiduna me tervitame hüvitise kehtestamist, kuid see oleks palju positiivsema mõjuga rahvatervisele, kui selle kasutamiseks oleks vähem tingimusi ning oleks seeläbi patsientidele kättesaadavam,“ ütles Eesti Hambaarstide Liidu juhatuse liige Regina Kuningas-Ott.

„Rahva tervise parandamisele aitaks kindlasti kaasa patsiendi omaosaluse kaotamine. Nii saaksid ka kõige vähem majanduslikult kindlustatud inimesed päriselt abi sellest 40 eurost, mida Haigekassa pakub. Paraku jääb 50% omaosalus teatud patsientidele liiga kalliks. Hetkel on tekkinud olukord, kus paljud patsiendid on hüvitise kasutamisest loobunud kõrge omaosaluse ja halva kättesaadavuse tõttu,“ sõnas Kuningas-Ott.

„Näide reaalsest elust hüvitise kasutamisest – tänane minimaalne raviarve väikese hambaauguga patsiendi jaoks on visiidi baastasu, tuimestav süst ja ühe pinna täidise ehk lihtsaima plommi panemine. Haigekassa hinnakirja põhjal maksab see kokku peaaegu 50 eurot. Sellest 25 eurot maksab patsient, 25 eurot hüvitab riik ja 15 eurot hüvitist jääb veel alles. Ideaalis võiks olla, et patsient saab ühe hambaaugu täielikult riigi kulul hüvitisega ära parandada,“ kirjeldas Kuningas-Ott.

Eesti Hambaarstide Liidu hinnangul tuleks täiskasvanute hambaravihüvitise puhul võtta eeskuju eakate proteesihüvitisest, millega on nii patsiendid kui ka hambaarstid äärmiselt rahul – hüvitis liigub koos patsiendiga ning hüvitamine toimib ilma piirhindadeta ja omaosaluseta.