PEREARST SOOVITAB: nii tugevdad immuunsust ja hoiad eemal kevadväsimuse! (8)

 „Külmetus on kehatemperatuuri langemine alla normaalseks peetava 36–37 kraadi. Haigestumine tekib olenevalt sellest, kui kaua on inimene külmetanud,“ selgitab Jane Ott. Kui ta ootab tuule käes viis minutit bussi ja saab kohe sooja, siis mõjub see karastavalt. „Ikka küsin inimestelt, kust tema haigus võis tulla, näiteks kas ta ootas kaua bussi,“ toob perearst näite, et külmetusel ja külmetamisel on vahe.

 Mida teeb külmetumine?

„Külmetumise puhul langeb immuunsus sedavõrd, et organism haarab keskkonnast pisikuid kergemini kui muidu. Külmavillid huultel, nohu, kõrge kehatemperatuur, põiepõletik, köha, kurguvalu, silmapõletik – need on mõned näited, kui külmetus on organismi enda võimusesse saanud,“ toob Jane Ott välja tunnuseid.

 Külmetumine võib põhjustada ka lihasvalu, näiteks kui selg on külmetanud, läheb lihas pingesse. Ka nahaallergia võib külmetumisel ägeneda. „Kui külmetumisele lisanduvad muud asjaolud, näiteks magamatus, nälgus või vedelikupuudus, langeb immuunsus summaarselt ja haigused-viirused hakkavad külge kergemini kui muidu. Külmetumisel võivad näiteks põies haarata patogeenid võimu enda kätte ja põhjustada haiguse, ka neeruvaagnapõletik ning äge mandlipõletik tekivad nii. Tugeva külmetuse järel võib tekkida kopsupõletik, kui inimene põeb pikalt bronhiiti, tal on astma või muu hingamiselundite funktsiooni häiriv haigus,“ loetleb Jane Ott.

Tugevda immuunsust tervisliku elustiiliga

 Kuidas külmetuse vastu võidelda ja immuunsust tugevdada? „Immuunsust tuleb tugevdada kogu aasta vältel,” rõhutab perearst. Tema sõnul tähendab see eelkõige, et tuleb magada piisavalt (8–10 tundi ööpäevas), toituma tervislikult ja mitmekesiselt, tarbima piisavalt vedelikku –  peale toidust saadava vedeliku veel liiter-poolteist. Vaja on liikuda, teha sporti ja füüsilist tööd. „Selliselt toimetades ei pea mõtlema, et nüüd ma tugevdan immuunsust, vaid et niisugune ongi mu elustiil. See tuleb kasuks keha kõigile süsteemidele.“

See küll ei tugevda meie immuunsüsteemi, aga viirushaigustesse nakatumist aitab vähendada ka rahvarohkete paikade vältimine. „Siis on viirustega kokkupuude väiksem ja haigus jääb tulemata. Mitte ainult köhijad-aevastajad, vaid ka näiliselt terved inimesed võivad  haigusi edasi kanda,“ hoiatab perearst.

 Kevadeti kimbutab paljusid kevadväsimus, pärast haiguste põdemist ja pimedat ning töörohket talve  on see kerge tulema. „Üldise vitamiinipuudusega ei saa siiski kevadväsimust seostada – poes on toiduvalik ju piisav,“ mainib perearst. „Vitamiinipuudus võib tekkida olenevalt toitumisest muudelgi aastaaegadel. Siiski on oluline teada, et praeguste teadmiste järgi peetakse väga tähtsaks immuunsüsteemi tugevdajaks D-vitamiini. Päikeselistel päevadel saame seda naha kaudu, aga  sügisel-talvel on päikest vähe. Igal juhul vajame seda vitamiini aasta läbi. Ka igapäevasest söögist ei saa me seda piisavalt, sest siis peaksid toidukogused olema väga suured, kuid näiteks kala ei söö me iga päev,“ tõdeb Jane Ott ja soovitab võtta pigem õlikapsleid.

 Mida ette võtta nohu-köhaga?

 „Nii nohu alguses kui ka edaspidi aitavad hingamisvõtted. Tuleks proovida hingata läbi nina nii palju, kui veel ruumi on: jahe õhk alandab turset nina limaskestal, ei lase pisikutel paljuneda ega tursel süvendada. Aitab limaskestade, nina, neelu, bronhide niisutamine vee, füsioloogilise lahuse või õlispreidega. See aitab ka kurguvalu ja nii kuiva kui ka rögarohke köha korral,“ soovitab perearst. Loomulikult on vaja korralikult puhata ja magada, tervislikult süüa-juua ning liikuda.

 Perearst soovitab soetada apteegist spreid hingamisteede niisutamiseks, sobivad nii füsioloogilise lahuse kui ka õlilahusega pihused. Palaviku korral aitavad paratsetamool ja ibuprofeen. „Kui mingi haigustunnus väga häirib, tuleks pöörduda pereõe või perearsti poole ning nende käest nõu küsida.“ Perearst soovitab vajadusel otsida abi meedikutelt, mitte ootama jääda, et küll haigus ise üle läheb. Vahel võib haigusega kaasneda mõni tõsisem tüsistus, mida saanuks ära hoida.