Kuulmishäireid on järjest noorematel inimestel. Foto: Vida Press
Hea nõu
1. märts 2019, 17:39

ÄRA LEPI VAIKUSEGA! Märka kuulmislangust, mis läheneb hiilivalt

Aasta-aastalt on maailmas aina rohkem kuulmislangusega inimesi ja kahjuks on kuulmishäireid järjest noorematel inimestel. "Inimene harjub kiiresti vaikuses elama, kuid ei peaks," ütleb ITK Kõrva-nina-kurguhaiguste keskuse õde Raili Raadik. 

3. märts on rahvusvaheline kõrva tervise päev ja selle puhul on paslik meelde tuletada, et kuulmine on inimese igapäevaelus väga oluline – sellest sõltub, kuidas me tajume ümbritsevat ja orienteerume ümbritsevas keskkonnas. Selle tõestuseks on üks anekdoot, mis võib igaühega meist juhtuda ka päriselus.

Kumb ei kuule?

Mees läheb arsti juurde ja kurdab muret: „Naine on vist kurdiks jäämas, aga ei taha seda tunnistada ja arsti juurde minna. Iga kord, kui temalt midagi küsin, tuleb küsimust mitu korda korrata ja naisele lähemale astuda, kuni lõpuks naine vastab.“

Arst ütleb, et probleem on tõsine, aga igaks juhuks tuleb teha üks katse. Tuleb minna koju ja kõigepealt esitada küsimus viie, siis kolme  ja siis meetri kauguselt. Selle järgi saab hinnata ka tema kuulmiskahjustuse sügavust.

Mees läheb koju, naine hakib köögis porgandit. Mees küsib viie meetri kauguselt: „Mida sa täna süüa teed?“ Vaikus. Kordab küsimust kolme meetri kauguselt. Vaikus. Läheb naisest meetri kaugusele ja küsib veelgi kõvema häälega. Ärritunud naine pöördub ümber ja ütleb: „Juba KOLMANDAT korda ütlen sulle, et ma teen pajarooga!“

Kuulmisorgani kahjustuse tagajärjel tekkinud kuulmiskahjustus on kõige sagedasem pärilik sensoorne haigus, mis häirib oluliselt suhtlusvõimet ja vähendab tunduvalt toimetulekut iseseisvas elus. Suhtlemine on vahetult seotud kuulmisega. Kuuldud info mõjutab emotsioone rohkem kui nähtud info. Kuulmine on organismi väga keeruline talitlus, mida teostavad kõrv ja peaaju koostöös. Inimesi, kellel on diagnoositud püsiv kuulmiskahjustus üle 30 detsibelli (dB) ja kel on ka kõnest arusaamise häire, nimetatakse vaegkuuljateks.

Kuulmiskahjustus on kasvav probleem

2018. aastal oli Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel maailmas umbes 466 miljonit kuulmiskahjustusega inimest, neist 34 miljonit lapsed. WHO andmetel on kuulmiskahjustus arenenud riikides enim levinud puuet põhjustavate terviseprobleemide hulgas.

Kuulmiskahjustus ilmneb kõige enam eakatel inimestel, kuid kuulmishäirete tekkimist täheldatakse järjest noorematel inimestel. Kuulmiskahjustusega inimeste põhiprobleem on kuulmisfunktsiooni kaotamine haiguse, trauma või muu põhjuse tõttu ja sellest tulenevad kommunikatsiooniraskused (sh info kättesaamine).

Sellega kaasneb sotsiaalne isoleeritus n-ö kuuljate maailmast, tekivad raskused nii üld- kui kutsehariduse omandamisel, tööhõives, igapäevaprobleemide korraldamisel, suhtlemisel ühiskonna ja pereliikmetega jm. Kuulmiskahjustus mõjutab inimese üldist toimetulekut, tema elukvaliteeti ja isiklikku arengut.

Teisisõnu – suhtlemisprobleemide tõttu jääb kuulmiskahjustusega inimestel vähe võimalusi osaleda aktiivselt mitmes eluvaldkonnas, kui kuulmiskahjustus ei ole kompenseeritud kuulmisabivahendite abil.

Mitte ainult kuulmine

Kuulmiskahjustusega inimestel on häirunud ka tasakaaluorgani funktsioon, seepärast on neil suurem risk kukkuda, mis kokkuvõttes vähendab liikumist ja halvendab elukvaliteeti.

Kuulmislangus tekib hiilivalt pika aja jooksul: inimene ei saagi esialgu aru, et tal võib kuulmises puudujääke olla. Kuulmislangusega inimene viivitab sageli kuulmiskahjustuse kompenseerimist abivahenditega. Ta pigem isoleerib end kuuljate maailmast, vaatab televiisorit ja kuulab raadiot valjult, häirides sellega teisi pereliikmeid, mõistmata, et teistele kostuv heli on väljakannatamatult vali.

Taoline olukord tekitab pingeid pereliikmete vahel, sest kuulmiskahjustuse all kannatavale inimesele tundub, et teised karjuvad tema peale ja on põhjuseta pahased. Samas muutuvadki teised kergesti ärrituvaks, kui peavad kuulmiskahjustuse all kannatavale inimesele pidevalt asju üle rääkima.

Õigus kuulda igas eas

Kuulmiskahjustuse vältimiseks soovitan mitte kuulata valjult „tümpsu“, eriti kahjulikud on nööpkõrvaklapid. Rokk-kontserdil ja mürarikkaid töid tehes tuleb kasutada kuulmist kaitsvaid vahendeid.

Kuulmiskahjustuse kahtluse korral soovitan minna esmalt perearstile, kes suunab kõrva-nina-kurguarsti (KNK) vastuvõtule. KNK arst teeb kindlaks kuulmiskahjustuse põhjuse ja astme ning määrab raviplaani.

Kõige paremaid tulemusi annab varajane kuulmiskahjustuse kompenseerimine. Mida kauem kuulmisabivahendi soetamisega viivitada, seda raskem on sellega harjuda, sest inimene harjub väga kiiresti vaikuses elama, aga kuuldeaparaati kasutades tuuakse tagasi helid, mida kaua ei ole kuulnud - elu muutub „lärmakamaks“.

Tänapäeva kuuldeaparaatide tehnoloogia võimaldab jäljendada kõige paremini normaalset mõlema kõrvaga kuulmist. Aparaadid on digitaalsed, töötlevad heli automaatselt, muudavad seadeid sujuvalt vastavalt helikeskkonnale, kus viibitakse, keskendudes kõnele.

Kuulmisabivahendite valik on suur ja valikut teha on raske, seepärast soovitan sobivat aparaati valida koos koolitatud spetsialistiga.

Kuulmisabivahend valitakse inimesele vastavalt kuulmislangusele, soovitan teha valik kaalutletult, ei soovita osta esimest ettejuhtuvat pakutavat aparaati või tellida internetipoest.