Kui inimene ei liigu, ei saa süda korralikku koormust ning muutubki laisaks ja nõrgaks. Laisk süda ei tööta enam korralikult. See on nagu surnud ring: kui süda muutub laisaks, kahaneb inimese jõudlus, väiksemgi koormus tekitab südamepekslemise ja inimene hakkab pingutusest hoiduma.
Miks on vaja liikuda?
Südame-veresoonkond on nagu orkester, mis peab olema hääles ja kõlama kokku. Kui tekib kakofoonia, kaotavad süda ja veresooned võime reageerida füüsilisele koormusele adekvaatselt, väikegi koormus põhjustab tohutu südamepekslemise, kergesti võivad tekkida rütmihäired või tõusta vererõhk.
Viimaste aastate uuringud on näidanud, et südant toetav koormus ei pea olema mitte niivõrd intensiivne, vaid eeskätt regulaarne. Et hoida süda ja veresoonkond, vererõhk ja pulss korras, peaks ette võtma vähemalt kaks harjutuskorda nädalas.
Treeningu tulemused näitavad end juba 2–3 kuuga: rahuoleku pulss muutub aeglasemaks, kõrgel püsinud vererõhk alaneb. Paranevad vere biokeemilised näitajad, tõuseb hea kolesterooli tase.
Ka kaal langeb ning juba paari-kolme kilo kaotuse järel tunneb inimene end märksa paremini. Tunduvalt lihtsam on liikuda, kergem hingata ja palju parem teha ka oma igapäevaseid asju.
Keskealisena võiks mõelda,
* kas seod kingapaelu raskusteta?
* kas jõuad suurema hingelduseta 3. korrusele?
* kas väldid treppe?
* kas rahuoleku pulss jääb vahemikku 60–90 l/min?
* kas pulss taastub 5 minutiga?
Allikas: Tervis Plussi arhiiv, kardioloog Margus Viigimaa.
2 KOMMENTAARI