PSÜHHIAATER SELGITAB: läbipõlemine ohustab neid, kes on väga tööle pühendunud (2)

"Läbipõlemine ja stress on erinevad seisundid," kirjutab Õpetajate Lehes  Confido vaimse tervise keskuse juhataja, psühhiaater Mari-Liis Laanetu. 

Läbipõlemise puhul on kõike liiga vähe – liiga vähe energiat, motivatsiooni, tahtmist midagi teha, huvi millegi vastu. Inimene justkui kuivab kokku. Seevastu stressi korral on tunne, et kõike – töökoormust, kohustusi, pinget jm – on liiga palju, see kõik nõuab nii vaimselt kui ka füüsiliselt liiga palju, inimene nagu upuks kohustustesse.

Aga stressi puhul säilib lootus, et kui kõik tehtud saab, läheb elu edasi, läheb paremaks. Läbipõlemise korral lootust enam pole, tundub, et miski ei muutu ja valguskiirt ei paista. Stressi puhul on inimesed selle olemasolust tavaliselt teadlikud, läbipõlemist sageli ei märgata.

Läbipõlemise sümptomid on kurnatus, pidev väsimustunne, motivatsiooni puudumine, frustratsioon, küünilisus, tähelepanu- ja keskendumishäired. Töö on tavalisest vähem tulemuslik, tekivad suhtlemisprobleemid nii tööl kui ka kodus, üldine rahulolu väheneb. Mõtted on pidevalt seotud tööga, ka siis, kui ei olda tööl. Ennast jäetakse hooletusse ning ilmnevad terviseprobleemid (sagedamini mitmesugune valu, unehäired, seede- ja südameprobleemid, rasvumine jne).

Mis soodustab läbipõlemist?

„Läbipõlemine ohustab neid, kes on väga motiveeritud ja tööle pühendunud,“ ütleb Laanetu. Läbipõlemist soodustavad töö, elustiili ning isiksusega seotud faktorid.

Tööga seotult võib läbipõlemist soodustada olukord, kus inimene ise ei saa otsustada oma töö üle, kus tal puudub kontroll asjade käigu üle. Vahel on inimesel oma harjumused, aga ta ei saa nendega arvestada. Ei saa mugandusi teha, valida oma soovi järgi, tegevust ise juhtida. Läbipõlemisega seostuvad ka tunnustuse puudumine, segased või mittemõistlikud nõudmised, vähe väljakutseid esitav või pingeline töö, samuti tööga seotud väärtuste konflikt. Elustiiliga seoses põhjustab läbipõlemist liigne töötamine, kui pole aega suhtlemiseks, eraeluks, pole lähedasi suhteid, võetakse liigselt kohustusi teiste piisava abita või uneaeg kahaneb alla kuue tunni.

Refereeritud artikli täistekst on Õpetajate Lehes.