UIMANE JA VÄSINUD? 5 soovitust, kuidas leida kevadel uut energiat! (3)

Esmalt tuleks siiski selgitada välja, kas väsimuse taga võib olla peidus ka mõni muu põhjus, ütles Apotheka apteeker Kerli Valge. Olulised küsimused on: milline on su elustiil? Kuidas sa sööd? Kas oled hiljuti põdenud mõnda haigust ja tarvitanud ravimeid või on praegu veidi stressirikkam periood? Vastuste põhjal võib hoopis ilmneda mõni terviseprobleem, mille lahendamiseks tuleks arsti juurde minna.

Kui tegu on siiski võimaliku kevadväsimusega, siis sellelgi mitu põhjust. Kindlasti on oma roll pikal ja valgusevaesel talvel, mis pärsib D-vitamiini tootmist organismis. Väsimus võib olla tingitud keha kohanemisest uute ilmastikuoludega. Kui kahtlustad, et sul võib olla kevadväsimus, siis võid saada abi neist soovitusest.

1. Vaata üle, mida sa sööd!

 Vitamiinipuudus ja nigel ühekülgne toitumine on tihtipeale kroonilise väsimuse põhisüüdlased. Kas sööd piisavalt värsket puu- ja juurvilja? Värsked viljad sisaldavad rikkalikult vitamiine, mineraalaineid ning fütoühendeid. Lihtne soovitus on süüa iga päev vähemalt viis portsjonit puu- ja köögivilju. Jah, vähemalt viis portsjonit iga päev!

Väsimuse ja stressi vastu aitab hästi võidelda C-vitamiin, mida leiab tsitruselistest, kiivist, paprikast ja marjadest. Kusjuures kapsas, sibul, porgand, naeris ja peet on meie ainsad kohalikud köögiviljad, mis säilivad toorelt üle talve ega kaota sealjuures oma vitamiine.

Sama oluline kui toit, on ka vedelikutarbimine, sest vee joomine aitab vabaneda kehasse kogunenud mürkidest. Iga päev tuleks juua vähemalt 6-8 klaasitäit vett.

2. Tee vitamiinikuur!

Eesti hämaras kliimas on vaja aasta ringit D-vitamiini juurde võtta, seda eriti päikesevaestel kuudel. Kevadväsimuse korral aitavad hästi ka C-vitamiini preparaadid, B-grupi vitamiinid, eriti vitamiin B1, letsitiini sisaldavad toidulisandid, rauapreparaadid, ternespiima-kapslid, Q-10 preparaadid ja kalamaksaõli. Kõik need tooted vähendavad väsimust ja stressi, annavad energiat ning tõstavad töövõimet.

Mida täpselt võtma peaks, aitab välja selgitada apteeker. Näiteks närvisüsteemi normaalse talitluse toetamiseks sobivad hästi B-grupi vitamiinid. Selle grupi vitamiine leidub ka näiteks pärmis, munas, maksas, kaunviljades ja pähklites. Väsimuse ja kurnatusega võitlemisel saab abi ka koensüüm Q10t sisaldavatest kapslitest, mis aitavad taastada nii füüsilise kui ka vaimse energia jõuvarusid ja seda juba paari nädalaga.

Väga oluline roll stressiga võitlemisel on magneesiumil, mis aitab närvilisuse ja unehäirete korral, leevendab lihaskrampe ja teisi lihaskonna probleeme. Magneesium toimib paremini kui seda manustatakse koos vitamiin B6-ga. Asendamatud on ka oomega-3 rasvhapped, mis aitavad stressihormoone kontrolli all hoida. Need on vajalikud nii kasvavale organismile kui ka eakatele, omades positiivset mõju näiteks südamele, mälule, nahale, liigestele, silmadele ja immuunsüsteemile.

3. Puhkus on hädavajalik!

Puhkusest võiks planeerida suurema jao suvele ning osa ka kevadtalvele. Parim, kui saaks puhata lausa neli nädalat järjest: esimesel nädalal hakkab organism ennast välja lülitama, teisel nädalal lülitab lõplikult välja, kolmandal puhkab ning neljandal asub juba uusi plaane välja mõtlema. Kõige ebatervislikum on puhata ühe nädala kaupa.

Need, kel tervis korras ja kes on talvel kasvõi nädala puhanud, tavaliselt kevadväsimuse käes ei vaevle.

Väga tähtis osa on korralikul unel: oluline on piisavalt magada ja lõõgastuda. Kevadel on eriti tähtis leida tasakaal töö ja puhkuse vahel. Tuleb võtta aega lõõgastuseks – käia looduses või tegeleda millegagi, mis hingele kosutust pakub. Kui praegu vähegi päeval päikest paistab, tasub iga kiir kinni püüda – päike ja värskes õhus liikumine toob hea tuju ja annab energiat!

4.  Ära unusta liikumist!

Suurendades kehalist koormust kasvab ka energiatase ehk kes palju teeb, see palju jõuab!

Õues võiks iga päev liikuda vähemalt pool tundi, veel parem oleks iga päev teha vähemalt 10 000 sammu. See on piisav, et aktiveerida lihaste tööd ja vereringet. Kevadväsimus on oma olemuselt eelkõige ajuväsimus, kui aga lihased ja vereringe töötavad, kaob ka ajuväsimus kiiremini.

5.  Iluhoolitsused pakuvad poputust

Stressirohkel perioodil tuleb võtta aega ainult enda jaoks. Olgu see siis kallima või sõbrannaga spaasse minek, massaaž või mõni mõnus iluhoolitsus – rahulikust lõõgastumisest ja aja maha võtmisest on igal juhul abi. Eriti  keskkonnas, kus telefoni ei saa kasutada.

Aega saab maha võtta ka kodus rahuliku muusika, vanni, mõnusa näo- ja juuksemaski abil. Tasub proovida!

Kuidas end kevadel turgutada?

• Viibi palju värskes õhus.
• Toitu mitmekesiselt, söö piisavalt marju, puu- ja juurvilju.
• Joo piisavalt vedelikku.
• Söö rohkem kala- ja linnuliha.
• Ole aktiivne, alusta aeroobse treeninguga.
• Puhka piisavalt.
• Väldi soolaseid ja rasvaseid toite.
• Vähenda suhkru tarbimist.
• Piira alkoholi tarvitamist.
• Loobu suitsetamisest.