IMELIKUD TERVISEHÄDAD? 10 kõige tavalisemat asja, mida naised ei tea üleminekuaastatest (1)

1.  Mis vahe on üleminekuaastatel ja menopausil?

Menopaus tähendab menstruatsioonide lõppemist ehk kui viimasest korrast on möödas juba aasta. Siis ei saa enam kõnelda tsüklihäirest. Tavaliselt saabub menopaus 45–55aastasena, vahel varem, vahel hiljem. 

Üleminekuaastad algavad üldiselt 4–8 aastat enne menopausi ja kestavad mõned aastad pärast menopausi. Üleminekuaastatel munasarjade töö vaibub vähehaaval. Üleminekuaastate häired on üldiselt tugevamad menopausi ajal ja paar aastat pärast seda. Mõnel võivad üleikuaastate häired kesta väga kaua, isegi üle  70aastasena.

2. Mis on kõige tavalisemad üleminekuaastate hädad?

Mingeid häireid tunneb iga naine, umbes pooled kurdavad, et need on nii tugevad, et segavad igapäevaelu. Igal kolmandal naisel on üsna vähesed häired. Selge ja tuntud tunnus on kuumahood – neid tunnevad vähemalt pooled, võib-olla isegi kolm neljandikku naistest. Paljudel on unehäired.

Unehäiretega koos võib käia ka öine higistamine. Tavaline on see, et inimene ärkab liiiga vara ja und ei tule enam. Ka unekvaliteet on viletsam, isegi kui öist higistamist ei ole.

Üsna tavaline on meeleoluhäired. Tavalised, kuid vähem tuntud häired on ebamäärased lihase- ja liigesevalud. Neid on igal kolmandal naisel, kuid paljud ei oska seda seostada üleminekueaga.

Valu võib olla tunda kogu kehas. Ka sagedasem peavalu on üsna tavaline.

Östrogeenitaseme kõikumine ja langemine võib mõjuda nii, et juuksed võivad muutuda õhemaks ja nahk kogu kehal kuivemaks.

3.  Kas pekk hakkabki vöökohale kogunema või ma kujutan seda ette?

Sel ajal võib tõesti hakata rasv kogunema keskkohale. Kui keha östrogeenitase langeb, hakkab rasv kogunema keskkohale, mis on n-ö meeste tüüpi rasvakogunemine. Naistel koguneb rasv tavaliselt puusadele ja tagumikule.

Päästerõngas keha ümber on väliselt häiriv, kuid keskkohale ja siseorganite ümber kogunev rasv on ka tervisele kahjulik. See tõstab nii diabeedi kui südame-veresoontehaiguste riski.

Mõned märkavadki üleminekuaastaid sellest, et kaal hakkab kergesti tõusma. Kaal võib hakata kerkima umbes pool kilo aastas ja viib seega üsna kiiresti 5–10 ülekiloni.

Kui viiekümnesena sööd ja liigud samamoodi nagu kolmekümnesena, koguneb iga päev umbes 200 liigset kalorit.

4.  Kas midagi annab ka endal teha, et vaevusi vähendada?

Kui jätkata sama elustiili, tõuseb kaal väga kergelt. Liikumine on väga oluline, sest see leevendab ka unehäireid, väsimust ja meeleolukõikumisi.

Aktiivset eluviisi tuleb hakata harrastama juba enne üleminekuiga. Kehaliselt  aktiivsetel naistel mööduvad üleminekuaastad kergemalt kui neil, kes on viletsas vormis.

Suitsetamisest peaks loobuma väga paljudel põhjustel, kuid arvatakse, et üleminekuaastad algavad suitsetavatel naisel aasta varem.

5.  Kas ka mälu nõrgeneb?

Nii võib tõesti olla. Kõikuv östrogeenitase mõjutab serotoniini tootmist, mis omakorda mõjutab meeleolu. Mälu halvenemine võib olla seotud viletsama une ja väsimusega.

6. Kust ma saan aru, et unehäired on seotud üleminekuaastatega?

Vahel ongi raske vahet teha. Üleminekuaastatel on naisel  tavaliselt  palju kohustusi: tööl on kiire, vanemad vajavad hoolt ja lapsed pole veel suured. Unehäired võivad olla ka stressist.

Unetuse või unehäirete all kannatab kolm neljandikku üleminekueas naistest. Kes ärkab üles higisena, oskab seda paremini üleminekuaastatega seostada.

Aga siiski ei tunne paljude naised ei kuumahooge ega öist higistamist. Neile võib tundub, et nad ärkavad ilma põhjuseta liiga vara, kuigi põhjus võib olla üleminekuaastate östrogeenivähesuses. Vahel ravitakse nende unetust unerohtudega, kuigi õigem oleks hormoonravi.

7.  Kas üleminekuaastatega käib kaasas ka depressioon?

Meeleolumuutused on üleminekuaastate häire, ka süda võib kloppida. Osad kardavad, et see on paanikahäire, kuid nii see pole. Ka seda peaks ravima teisiti kui tavalist depressiooni.

8. Kas võib olla ka nii, et ma ei tunne mitte midagi?

Mingil kujul tunnevad üleminekuaastaid kõik naised. Kuid mõnel on häired nii vähesed, et ta peaaegu ei märka neid. Kuid vahel ei osata tervisehäireid seostada üleminekuaastaega, vahel on raskusi isegi arstidel.

Mõistmise teeb raskeks asjaolu, et igal naisel kulgeb see aeg isemoodi. Mõnel on häired sellised, nagu on õpikus kirjas, aga mõnel võib olla ainult üks vaevus. Mõnel võivad olla näiteks tugevad liigesevalud ja muud eimidagi. Mõnel võib ainsa vaevusena olla unehäired või libiido langus.

9.  Kas rasestumisvastase pillid aitavad vältida üleminekuea vaevusi?

Need, kes neid kasutavad, ei pruugi  vaevusi tõesti tunda või tunnevad vähe.

10. Kust saada abi üleminekuea vaevuste korral?

Üks on kindel - kui tunned vaevusi, tuleb abi otsida.  Naistearst oskab selgitada, mis võiks neid leevendada. See, mis aitas naabrinaist või kas või su õde, ei pruugi sind aidata.

Mõned saavad abi loodustoodetest. Mõndasid aitab hormoonasendusravi, kuid siiski mitte kõiki. Hormoonasendusravi ei sobi kõigile, tuleb üle vaadata plussid ja miinused. Leevendust võivad tuua apteegi käsimüügis olevad vahendid.

Allikas: Me Naiset