Optometristilt saab abi nägemiskontrolliks ning prillide või läätsede väljakirjutamiseks.Foto: Vida Press
Hea nõu
13. märts 2019, 16:23

NÄGEMINE ON VILETS JA SILMAD KIPITAVAD? Millal vajad silmaarsti, millal aitab optometrist? (1)

Silmanägemist soovitatakse kontrollida vähemalt kord kahe aasta jooksul.  Millal peaks minema silmaarsti vastuvõtule, milliste sümptomite korral saab abi prillipoe optometristilt?

„Optometrist on kõrgharidusega spetsialist ja tegutseb eksperdina nägemisprobleemide lahendamisel ning prillide ja kontaktläätsede määramisel. Silmaarst on arstiteaduse spetsialist, kes diagnoosib ja ravib silmade tervise probleeme,“ tõi kahe eriala erinevusi esile Instumentarium Eesti optometrist Merle Väljari.

Väljari sõnul saavad patsiendid ise kaasa aidata ravijärjekordade lühendamisele, kui pöördutaks oma küsimustega vastava eriala spetsialisti juurde – nägemise kontrolliks pole enamasti vaja silmaarsti vastuvõtule minna, ometigi teevad seda paljud.

Optikakaupluses töötavalt optometristilt saab abi nägemiskontrolliks ning prillide või läätsede väljakirjutamiseks. Samuti märkab optometrist esmaseid silmahaiguse tunnuseid. „Optometrist ei ravi silmahaigusi, küll aga saab kontrollis kindlaks teha, kas patsiendil on tarvis silmaarsti juurde minna, ja anda soovitusi, kuidas hoida silmade tervist, kuniks tuleb silmaarsti vastuvõttu oodata,“ selgitas Väljari.

„Optometrist võib nägemiskontrolli läbi viia alates 8-aastastest lastest. Meie tööks on ennekõike kontrollida nägemisteravust ja -ulatust ning kontrastitundlikkust,“ selgitas Väljari.

Silmade kuivust ja kipitust saab leevendada

Sageli kurdavad inimesed optometristi vastuvõtul silmade kuivuse või kipitamise üle. „Prillipoes saab teha esmase kontrolli ning anda hinnangu, kas tegemist on võimaliku silmaärrituse või -haigusega. Mõnikord piisab, kui inimene saab soovituse soetada spetsiaalsed niisutustilgad, mis on turvalised ja annavad silmadele vajaliku niisutuse ja kaitse,“ sõnas Väljari.

Kui silmad punetavad ja jooksevad rähma, siis tuleks kontrollida, kas tegu on silmapõletikuga – sel juhul tuleb külastada silmaarsti, et saada ravi.

„Silmapõletikud tekivad üldiselt järsku. Ligi kaks kolmandikku põletikujuhtudest on täiskasvanutel viiruslikud. Leevendust saab laugudele asetatavatest külmkompressidest ja niisutavatest tilkadest. Bakteriaalseid põletikke esineb kolmandikul haigusjuhtudel ja siis on vajalikud antibiootikume sisaldavad silmatilgad, mille määrab silmaarst,“ põhjendas optometrist.

Laste silmapõletikud on enamasti tekkinud bakterite tõttu ja sel juhul on samuti abi silmaarsti välja kirjutatud antibiootikume sisaldavatest tilkadest, kuid selleks on vajalik enne panna diagnoos. „Põletikusümptomite puhul on mõistlik külastada perearsti, kes saab põletiku kindlaks teha ning määrata silmatilgad. Kui probleem kordub, siis on otstarbekam minna silmaarsti juurde,“ sõnas Väljari.

Optometrist tõi esile, et ka vanemate inimeste sagedased kaebused  on nägemisteravuse ja kontrastitundlikkuse muutused. „Optometrist saab teha kindlaks, kas tegemist on muutusega nägemises või hoopis näiteks  katarakti ehk hallkaega, mille sümptomid on sarnased, kuid viimase puhul ei muuda prillid nägemist paremaks. Kui nägemine on juba seetõttu väga halvenenud, on vaja kirurgilist ravi,“ sõnas Väljari.

Optometrist rõhutas, et täiskasvanutel ja vanematel inimestel tuleb peale nägemisteravuse kontrollida ka silmarõhku. Selleks on optometristidel spetsiaalne silmarõhu kontrollimise aparaat.

Salakavalaid haigusi saab ennetada

Silmarõhu tõusu tähelepanuta jätmine võib viia märkamatult salakavala silmahaiguse tekkeni, mille ravimata jätmise tulemuseks võib jääda pimedaks.  „Glaukoom ehk rohekae on üsna levinud silmahaigus ja selle üks esimesi tunnuseid on silmasisese rõhu tõus, mis hakkab kahjustama nägemisnärvi kiudusid. Rõhk suureneb silmasisese vedeliku ringluse häire tõttu – vedeliku produktsioon, liikumine ja äravool on häiritud. Seejuures halveneb inimese nägemine, kuna rõhk avaldab survet silma nägemisnärvile,“ selgitas Väljari, kes hindas, et silmarõhu kontrollimiseks tasub pöörduda optometristi juurde, kes saab vajadusel suunata kiiresti silmaarsti juurde.

“Glaukoomi kõige tavapärasemad vormid on avatud nurga ja suletud nurga glaukoom. Glaukoomi sümptomiteks on nägemisväljade ahenemine, mis tähendab seda, et nähtav pilt on normaalsest kitsam. Lisaks hakkab glaukoomi puhul nägemine järk-järgult kaduma või hägustuma,” tõi Väljari esile, nentides, et protsessiga ei kaasne valu ja inimene ise üldjuhul ei tunnegi seda, et ta nägemine muutuks halvemuse poole.

Ägeda suletud nurgaga glaukoomi puhul võib sümptomiks olla äkiline nägemise halvenemine, valu silmas ja näos, sagedamini kahjustatud silma poolel. “Sellise seisundi korral peab kiiresti tegutsema ja minema viivitamatult silmaarsti juurde, muidu on nägemise kadumine jäädav,” toonitas Väljari.

Optometrist paneb inimestele südamele, et regulaarne – vähemalt kord kahe aasta jooksul – silmade kontroll on vajalik, et saada varakult jälile võimalikele silmahaigustele. Silmi saab kontrollida sobivas prillipoes.