Hea nõu

KARDIOLOOG TEEB SELGEKS: miks ohustavad südamehaigused mehi rohkem kui naisi? (3)

Kadri Eisenschmidt, 26. märts 2019, 06:00
Doktor Margus Viigimaa sõnul on kõige olulisem südamehaigusi ennetada meestel 30–50 ja naistel 40–60 aasta vanuses. Siis hakkab noorusest antud tervisevaru vaikselt vähenema. Foto: Tiina Kõrtsini
Kardioloog Margus Viigimaa sõnul ähvardavad südame-veresoonkonnahaigused eelkõige mehi. „Mehed peaksid oma südametervisele juba 30. eluaastast hakkama tähelepanu pöörama. Mehed haigestuvad keskeltläbi kümme aastat nooremana kui naised. Alles pärast 50. eluaastat seis aegamööda võrdsustub.“ 

„Kui ajuinsulti esineb pisut rohkem naiste seas, siis südameinfarkt ohustab pigem mehi,“ lisab ta. Põhjuseid on palju, kuid osa neist tulenevad elustiilist. Seega oleks võimalik ise haigestumise riski maandamiseks palju ära teha.

Samal teemal

Üks peamisi südamehaiguste põhjuseid on suitsetamine. Suitsetajaid on meeste seas tunduvalt rohkem kui naiste hulgas. „Nikotiin ja alkohol ahendavad veresooni ja soodustavad trombide teket, eriti järgmisel päeval pärast pruukimist. See võib omakorda viia infarktini. Lisaks on selge, et nende mõjul tõuseb vererõhk ja tekivad südame rütmihäired,“ selgitab kardioloog.

Palju on räägitud suitsetamisest põhjustatud vähki haigestumisest. Viigimaa täpsustab, et kuigi nikotiin ise vähki ei põhjusta, eritavad sigaretipaberid põlemisel kantserogeenseid aineid, mida näiteks nikotiininätsu või plaastri kasutamisega ei kaasne. Alternatiivina kasutatav mokatubakas ei tooda samuti vähki tekitavaid aineid, kuid ei ole siiski ohutu, sest juba kasutamistehnika tõttu on selle tarvitajate seas levinud huulevähk.

E-sigarettide kohta märgib Viigimaa, et nende mõjust on veel vara rääkida. „Neis sisalduvate aerosoolide pikaajaline mõju ei ole lihtsalt veel teada. Alahinnata neid sellegipoolest ei tasu, sest need sisaldavad nikotiini ning selle mõju on selge. Tavalise suitsuga võrreldes on e-sigarettidel ka mõneti meeldivam maitse, mistõttu on need levinud eelkõige nooremate inimeste seas. Seega on nende laialdasemat mõju ühiskonnas näha alles mõne aja pärast,“ nendib ta.

Kalduvus üle pingutada

Viigimaa sõnul tuleks meestel maandada riskikäitumist. Just meeste seas esineb äkksurma rohkem kui naiste hulgas. Näiteks maratonidel ülepingutamise tõttu. „Mehed on ehk hasartsemad kui naised. Sporti tuleks teha oma rõõmuks, mitte kellegagi võrdluses. Üle 50-aastastel meestel ei ole kindlasti mõtet üritada iga hinna eest naabrimehest parem olla,“ räägib ta.

Teine kaalukas südamehaiguste põhjus on kolesterool ja liigne punase liha tarvitamine. „Iga toidukord ei pea sisaldama punast liha. Loomse rasva hulka toitudes tuleks vähendada. Süüa võiks rohkem näiteks kala. Kalarasv on veresoonte lupjumise vastane. Kasulikud on ka näiteks oliiviõli ja pähklid. Samuti puu- ja juurviljad – neist saadavad kiudained on väga tähtsad,“ kirjeldab Viigimaa menüümuutusi, mida tasuks ette võtta. „Kuna naised on dieeti järgides üldiselt tublimad, siis on ka kehvad toitumisharjumused tihti just meestel üks riskifaktoreid,“ lisab ta.

Geneetilised tegurid

Kuigipalju mõjutab südame-veresoonkonnahaiguste tekke riski geneetika. Viigimaa lisab, et haigestumise riski saab näiteks geenivaramu doonoritel määrata ning peatselt on võimalik teha järeldusi, kui palju geneetika täpsemalt mõjutab.

Alusta ennetamisega kohe

Meeste haiguspilt on kardioloog Margus Viigimaa kogemusel üldiselt palju selgem kui naistel. Arsti juurde pöördutakse valuga vasakul rindkeres, surumistundega kurgus, abaluude piirkonnas seljas või alakõhus. Alla 50-aastastel meestel infarktile eelnevalt sageli kaebusi ei ole. Infarkt tekib ühe südamearteri trombi tõttu, mis on omakorda tekkinud aastaid kestnud elustiili harjumuste mõjul.

„Kõige olulisem eluiga südamehaigusi ennetada on meestel vanuses 30–50 ja naistel vanuses 40–60 aastat. Siis hakkab noorusest antud tervisevaru vaikselt vähenema,“ selgitab Viigimaa. Ta lisab, et juba 30-aastased mehed peaksid tõsiselt mõtlema regulaarsele liikumisele ja tervislikule toitumisele.

Mõõduka intensiivsusega (näiteks kiires tempos kõndimine) tuleks liikuda vähemalt pool tundi päevas. „Nooremas eas võiks sellele lisaks teha kaks korda nädalas harrastussporti või tegeleda mõne meelisalaga, näiteks käia ujumas. Siis on oma südame eest hoolt kantud,“ kinnitab arst.

Aastatega on südametervis Eestis siiski märkimisväärselt paranenud. Kuni 65-aastaste suremus südame-veresoonkonnahaigustesse on 1994. aastast saati vähenenud üle 50 protsendi nii meeste kui ka naiste seas. Viimase 15 aastaga on see vähenemine olnud meeste seas 40 ja naiste hulgas 30 protsenti. „Kuigi südamehaigustesse suremuse tase on Euroopa keskmisest siiski veel üle ja arenguruumi on, oleme sellele tublisti lähenenud. Usun, et inimesed muutuvad järjest terviseteadlikumaks,“ lisab Viigimaa optimistlikult.

Eestis on alates 1993. aastast aprillikuus peetud südamenädalat, millest on välja kasvanud südamekuu. Sel kuul juhitakse tähelepanu südametervisele ja -haigustele. Kuigi traditsioon on sama, on probleemid ja riskid aja jooksul muutunud.

3 KOMMENTAARI

t
Tean 26. märts 2019, 18:08
Sa suitsumees tule ütle 10 aasta pärast uuesti seda sama, tõenæoliselt saad kas insuldi või infarkti üsna varsti, või lähevad sooned krooniliselt kinni ja hakkavad muud hädad tulema nagu hingeldus, jõuetus jne :)
s
Suitsumees 45 26. märts 2019, 14:08
Suitsetamine tapab inimest kindlasti vähem kui kõik muu meie ümber. See on minu arvamus. Olen suitsetanud 30 aastat, kopsud korras. Kõik muu kah. Naist panen nagu noor täkk :).
Loe kõiki (3)