Lapsed

UURINGUTEGA TÕESTATUD: leetrivaktsiin kaitseb lapsi ka muudesse haigustesse suremise eest (10)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 26. märts 2019, 12:16
Vaktsineerimine on tõhus viis haigusi eemal hoida. Foto: Vida Press
Leetrid pole n-ö süütu lastehaigus, rõhutavad arstid. Leetrid võivad põhjustada raskeid tüsistusi, nagu aju- ja keskkõrvapõletikku, silmakahjustusi jm. Keskmiselt üks haigestunu tuhandest sureb.

Laste immuunsüsteem on pärast leetrite põdemist pikalt rivist väljas, on kirjutanud perearst Piret Rospu   oma blogis. "Et leetrid nõrgestavad immuunsüsteemi, on ammu teada, aga 2015. aastal avaldatud uuring näitab, et suurem vastuvõtlikkus haigustele ei kesta mitte paar kuud, vaid lausa kolm aastat." Värskes artiklis kirjutab perearst teadusuuringutest, mille järgi kaitseb leetrivaktsiin lapsi ka muudesse haigustesse suremise eest.

Samal teemal

"Pärast leetrivaktsiini kasutusele võtmist 1970ndatel ja 1980ndatel leiti erinevates maailma piirkondades, et vaktsineeritud laste suremus vähenes 30-86% – kusjuures leetrid põhjustasid vaid alla kolmandiku laste suremusest. Osad uuringud viitavad, et ka vaktsiinide manustamise järjekord võib olla tähtis. Suremus on madalam siis, kui kõigepealt vaktsineeritakse lapsi difteeria, teetanuse ja läkaköha (DTP) vastu ning seejärel leetrite vastu. Kui leetrivaktsiin teha enne kolmandat DTP vaktsiini annust või teha kaks vaktsiini samaaegselt, ei ole soodne mõju suremusele üldse sama tugev. Miks see nii on? Spekuleeritakse, aga keegi päris täpselt ei tea.

Vaktsineerimisprogrammide tõhususe hindamisel eeldatakse harilikult, et vaktsiinid kaitsevad ainult spetsiifiliselt vaktsiinides sisalduvate haigusetüvede suhtes. Selgub aga, et leetrivaktsiin manustatuna pärast kolmandat DTP vaktsineerimist aitab laste suremust vähendada ka mingite muude mõjude kaudu.

Võimalike üldsuremuse languse põhjustena tuuakse välja vaktsineeritud laste loomuliku immuunsuse ümberprogrammeerimine vaktsiini poolt, mis toob kaasa tugevama immuunvastuse ka vaktsiiniga mitteseotud nakkuste vastu.

Teiseks on ikkagi ka see pärast leetrite põdemist tekkiv immuunmälu defekt. Sellega seondub niisuguste infektsioonide suurenemine, mida harilikult tervetel lastel ei teki, samuti kõrgem suremus mitte-vaktsiinvälditavatesse haigustesse. Leetrite ennetamine vaktsineerimise abil võib seda „immuunsuse amneesiat“ ära hoida ja seeläbi suremust vähendada.

Kuigi siin on aspekte, mida me veel ei tea, on vaktsineerimine siiski väga tõhus ja ohutu viis haigusi eemal hoida. Õnneks on ka Eesti riiklikus immuniseerimiskavas just nii, et kuue kuu vanuses saavad lapsed viimase süsti difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse, H. influenzae b ja B-hepatiidi vastu ning pärast seda 12 kuu vanuses mumpsi-leetri-punetisevaktsiini. Täpselt sellises järjekorras, mis seda üldsuremust vähendab."