Värske uuringu järgi on meil alkoholi sagedasi tarvitajaid sama palju kui 2016. aastal.Foto: Vida Press
Uudised
29. märts 2019, 14:30

VÄRSKE TERVISEUURING: Läti odav alkohol pole pannud eestlasi rohkem jooma, juhusuhtes ei kasuta ligi pooled ikka kondoomi (18)

Täna esitletud „Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringust 2018" võib positiivsena tõlgendada näitajat, et alkoholitarvitamine on jäänud 2016. aastaga samale tasemele ehk väited, nagu paneks lõunanaabrite odav alkohol meid rohkem jooma, ei leia vähemalt selle uuringu järgi kinnitust.

Tervise Arengu Instituudi korraldatud uuringust selgus, et alkoholi sagedasi tarvitajaid on sama palju kui eelmise, 2016. aastal tehtud uuringu ajal.

„See, et alkoholitarvitamise sagedus ja kogused pole oluliselt muutunud võrreldes eelmise uuringuga, on hea märk,“ hindab Tervise Arengu Instituudi teadur Rainer Reile. „Kõiksugu piirikaubanduse ja alkoholitarvitamisega seotud teemasid on väga palju kajastatud, aga vähemalt meie uuringus vastanute seas olulisi muutusi alkoholitarvitamises ei ole.“

Liigseks rõõmustamiseks siiski põhjust pole, sest sellist joomist, mida peetakse tervist ohustavaks – meestel nädalas üle 160 g ja naistel üle 80 g alkoholi – tuleb ette ligi veerandil meestest ja 9% naistest. Ja 7% vastanutes oli juhtinud autot, kui oli alkoholi tarvitanud, 1% suisa korduvalt.

Oodatud muutust, et inimesed hakkaksid oluliselt vähem jooma, pole kahjuks toimunud, kuid Reile viitab, et viimase kümne aasta trend on pigem vähenemise suunas. Kui 2018. aastal ütles 24% vastajatest (36% meestest, 15% naistest), et tarvitab alkoholi mõned korrad nädalas või sagedamini, siis kümme aastat tagasi oli selliseid inimesi mõnevõrra rohkem - 27%.

Märgatavalt on kasvanud mitteametlikust müügikohast alkoholi ostnute hulk: 16% meestest ja 9% naistest on alkoholi ostnud käest-kätte või muul mitteametlikul moel.

Reile hinnangul on uuringu üks suuremaid rõõmusõnumeid, et kiiresti on vähenenud suitsetajate hulk. Õnneks pole märgatavalt suurenenud ka teiste tubakatoodete, nagu e-sigarettide ja huuletubaka kasutajate hulk. Aina vähem on ka neid, kes puutuvad tubakasuitsuga kokku tööl, kodus või avalikus ruumis. „Passiivse suitsetamise vähenemisel on kindlasti seos järjest rangemaks muutunud tubakapoliitikaga,“ arvab Reile. „Näiteks kohti, kus võib suitsetada, jääb aina vähemaks."

Noored on turvaseksist teadlikumad kui vanemad inimesed

Seksuaalkäitumise poolelt uuriti eeskätt riskikäitumist. Juhupartneriga oli seksinud umbes viiendik ehk 19% vastanutest. Kahjuks pole kondoomi kasutamine  viimase kümne aasta jooksul paranenud – vaid kolmandik kasutas alati kondoomi, aga 43% vastanutest mitte kunagi. See tähendab, et ligi pooled juhusuhtes olnud inimesed pole teadvustanud, et võivad saada HIV- või muu nakkuse. Ka varasematest uuringutest on teada, et kondoomi ei kasuta eeskätt täiskasvanud inimesed.

„Me näeme uuringutest, et uute, pealekasvavate põlvkondade juures on väga head näitajad, kui palju nad kasutavad kondoomi juba esimese vahekorra ajal. Kahjuks n-ö keskmises täiskasvanueas inimeste hulgas pole muutunud nende hulk, kes ei kasuta juhusuhtes kunagi kondoomi või teevad seda ainult aeg-ajalt. Väljakujunenud isiksuste käitumist on raskem muuta,“ kommenteerib Tiia Pertel, TAI tervise ja heaolu edendamise keskuse juht.

Kuigi TAI on turvaseksi ja HIV-i teemal korraldanud palju kampaaniaid, on Perteli arvates vaja ilmselt veelgi põhjalikumalt läbi mõelda, mil viisil jõuaks täiskasvanuteni paremini kohale sõnum, et kondoom kaitseb haiguste eest. „Noorte hoiakuid ja käitumist on palju lihtsam mõjutada, mistõttu on väga oluline ennetustöö nendega. Ka vanemate inimeste käitumist on võimalik muuta, aga see nõuab palju rohkem aega, energiat ja läbimõtlemist. Täiskasvanutel on rohkem piltlikult öeldes sellist mõtlemist, et minu klaaskasvuhoonet maavärin ei ohusta. Ei osata näha ohtu. Aga ainus asi, mis kaitseb seksuaalselt levivate haiguste eest, on ikkagi kondoom.“

Pooled terved, pooled haiged

Pooled eestimaalased hindavad oma tervist heaks või väga heaks, kuid pooltel on pikaajalisi terviseprobleeme. Rainer Reile sõnul on üha rohkem neid, kes teevad regulaarselt tervisesporti ja pööravad tähelepanu tasakaalustatud toitumisele, ent samas on suurenemas rasvunute osakaal, eriti meeste hulgas. „Jätkuvalt on pool meie tööealisest elanikkonnast ülekaalus või rasvunud,“ väljendab Reile muret. „Samas tuli uuringust välja, et üha enam annavad ka arstid inimestele soovitusi toidulaua ja liikumise kohta ning inimesed püüavad teadlikult tervislikumaid valikuid teha.“ Reile arvates on oluline juba seegi, kui inimene on võtnud sihiks tervislikumalt elada  - see on hea märk ja loob head eeldused muutusteks. Et tervislikuma elustiili viljad kajastuks ka uuringutulemustes, võtab aga rohkem aega. Kas inimene ka teeb seda kõike, mida ta väidab, uuring kontrollida ei saa.

Eesti inimene aastal 2018: uuringu olulisemad tulemused

  • Oma tervist hindas heaks või üsna heaks 50% vastajatest ning halvaks 9% . Halva tervise enesehinnangu osakaal ei ole 10 aasta jooksul vähenenud.
  • Pikaajalise terviseprobleemiga oli 47% vastanutest ning haigusega seotud igapäevategevuste piiranguid on ligi 50% vastanutest.
  • 43% vastanutest on viimase 12 kuu jooksul tundnud üleväsimust üsna tihti või peaaegu alati, kuid võrreldes 2016. aastaga (49%) on üleväsimust tundvate inimeste osakaal vähenenud.
  • Depressiooni tundis 17% vastanutest. Võrreldes 2016. aastaga on toimunud oluline langus – siis oli selliseid inimesi 21%.
  • Riiklikud toitumissoovitused näevad ette, et päevas peaks sööma vähemalt 300 g köögivilju ja 200 g puuvilju. Ligi 70% vastajatest sõi köögivilju vähem, kui toitumissoovitused ette näevad. Puuvilju-marju sõi soovitatust vähem 46% vastanutest. Kümne aasta jooksul ei ole köögi- ja puuviljade söömises olulisi muutusi.
  • Inimesed püüavad siiski teha targemaid valikuid. 22% vastanutest on viimase 12 kuu jooksul suurendanud köögiviljade söömist, viiendik on teadlikult vähendanud rasva ja suhkru ning kümnendik soola kasutamist.
  • 22% vastajatest polnud muutnud toitumisharjumusi viimase 12 kuu jooksul, kuid selliste vastajate hulk on aasta-aastalt vähenenud – veel 2008.a oli neid ligi 50%.
  • Kaalu langetamiseks pidas dieeti 7% meestest ja 13% naistest.
  • Oma füüsilist vormi ja kehalist võimekust hindas heaks või väga heaks kolmandik vastanutest, 15% aga halvaks või väga halvaks.
  • Kümne aasta jooksul on halva füüsilise vormiga vastanute osakaal mõnevõrra suurenenud. Muutus on märgatav eelkõige meestel – halb füüsiline vorm oli 2008. aastal 10% ja 2018. aastal 16% meestest.
  • Vähemalt poole tunni vältel harrastab tervisesporti iga päev 7% vastanutest. Ligi pooled vastanutest teevad tervisesporti vähemalt korra nädalas.
  • Neljandik tervisesporti ei harrasta, kuid nende osakaal on vähenenud – 2008. aastal ei tegelenud tervisespordiga kolmandik inimestest.
  • Kõigist vastanutest oli normaalkaalus 47% (38% meestest ja 53% naistest). Liigse kehakaaluga oli kokku 61% meestest ja 44% naistest, seejuures rasvunud (BMI ≥30) on 21% meestest (2008. a 17,5%) ning 18% naistest (2008. a 18%)
  • 24% vastajatest (36% meestest, 15% naistest) tarvitab alkoholi mõned korrad nädalas või sagedamini. See ei ole võrreldes 2016. aastaga suurenenud, pigem on 10 aasta perspektiivis sagedaste alkoholitarvitajate osakaal vähenemas – 2008. aastal oli selliseid vastajaid 27%.
  • Nii igapäevasesuitsetajate kui ka suitsetajate osakaal tervikuna on võrreldes 2016. aastaga oluliselt langenud. Igapäevasuitsetajaid oli 17 % (2016. aastal 21%), sh meestest 23% (2016. aastal 30%) ja naistest 13% (2016. aastal 16%). 
  • Passiivne suitsetamine on viimase 10 aasta jooksul järjepidevalt vähenenud. Kui 2008. aastal viibis vähemalt tund aega päevas suitsustes tööruumides 13% vastajatest, siis 2018. aastal vaid 4%. Suitsustes avalikes ruumides viibis 2008. aastal 6%, 2018. aastal aga 2%. Eluruumides suitsetati 2008. aastal 27% vastajate kodudes, 2018. aastal aga 12% kodudes.

 

Uuring annab infot hoiakute kohta

Alates 1990. aastast viiakse iga kahe aasta järel läbi Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, mis annab infot tervise ja tervisega seotud hoiakute ja käitumise kohta.

Uuring viidi läbi posti- ja veebiküsitlusena, vastas 2525 inimest vanuses 16-64 eluaastat. Seda peetakse piisavaks, et laiendada tulemusi Eesti samaealisele rahvastikule.

Küsimustik käsitles suitsetamist, toitumist, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamist, kehalist aktiivsust ja kaaluindeksit, terviseseisundit, arstiabi ja ravimite kasutamist, tervisehäireid ennetavaid meetmed, seksuaalkäitumist ja liiklusohutust.