Hea nõu

HOOLI OMA JÄMESOOLEST: vaata, mida sööd, ja heida pilk ka vetsupotti! (3)

Geidi Raud, 2. aprill 2019, 06:00
Kui suuremat häda tehes on tunda valu, tasub konsulteerida arstiga.Foto: Vida Press
Jämesool, see on 1,5–2 meetrit lihaselist toru sinu kõhuõõnes. Seal lõpeb õhtul lõunaks söödud prae teekond, imenduvad vesi ja mineraalsoolad. Kuidas aga aru saada, kui selle elutähtsa toruga on midagi halba juhtunud?

Jämesoolel on kolm osa: umbsool, käärsool ja pärasool. Iga päev moodustub jämesooles seedimata ja mitteimendunud toidust 100–200 grammi väljaheidet. Kusjuures jämesoolde koguneb kogu imendumatu toit kaheksa tundi pärast kehakinnitust. Söödud võileivad, kartulid ja makaronid võivad jämesooles püsida 2–3 ööpäeva, enne kui sunnivad sind tualetti minema.

Samal teemal

Jämesooles võivad käia ka väga pahatahtlikud protsessid – käär- ja pärasoole seinas võivad tekkida vähirakud. Siis on tegemist käärsoole- või pärasoolevähiga, ühisnimetusena jämesoolevähiga. See kasvajaliik on nii Euroopas kui ka Eestis haigestumisnäitajatelt pahaloomuliste kasvajate hulgas meestel pärast eesnäärme- ja kopsuvähki kolmandal ning naistel pärast rinnavähki teisel kohal. Igal aastal haigestub Eestis jämesoolevähki peaaegu tuhat inimest.

Ohustab pigem vanemaealisi

Risk jämesoolevähki haigestuda suureneb märkimisväärselt üle 50aastastel inimestel. Haigus ohustab enim 60–69aastaseid, kuid 10% juhtudest võib kasvaja ilmneda ka nooremas, harva isegi noorukieas. Haigust on aga enne kaebuste tekkimist lihtne avastada ja ravida. Lootust pakub ka teadmine, et praegu suudetakse pisut üle poole vähki haigestunutest täiesti terveks ravida. Muidugi juhul, kui haigus on aegsasti avastatud.

Jämesoolevähk ei teki kohe, see on pikk astmeline protsess ja sõltub mitmest tegurist – vähieelsete muutuste tekkest kulub kasvaja väljakujunemiseni vähemalt 10–15 aastat.

Peamised ohumärgid on:

· valutunne suuremat häda tehes,

· vere ja lima väljumine koos roojaga,

· pidev kõhulahtisus või -kinnisus ja ka nende vaheldumine,

· tugevad soolekorinad,

· püsiv n-ö number kahe häda, mis aga kergendust ei too ning ka väljaheite kuju muutmine peenikesteks pulgakesteks või pabulateks.

Kui nimetatud kaebused sind piinavad, unusta rektaalküünlad ja teised käsimüügiravimid – perearsti number tuleb valida kohe. Tema oskab sind juba professionaali, näiteks proktoloogi juurde saata. Haiguse diagnoosimine ja ravimine omal käel põhjustab kasvajate korral olulise ajakao ja vähendab terveks saamise võimalust!

Mida saab jämesoole tervise hoidmiseks ära teha?

 1. Jälgi, mida endale suhu pistad ja ka seda, mis välja tuleb

Jämesoolevähi tekkega seostatakse liiga suurt kogust loomsete rasvade ja valkude tarbimist. Tark on toidulauale muretseda ka taimset kiudainerikast toitu! Suurimad kiudainete allikad on täisteratooted, kaunviljad, pähklid ja seemned ning ka puu- ja köögiviljad.

Heida pilk ka potti! Terve inimese junn on pruun, sile, pehme ja vorstikujuline. Kui roe väljub pidevalt pabulatena, väikeste tükkidena, vedelana või on kahtlast värvi, tuleks konsulteerida arstiga.

Siiski tasub meeles pidada, et iga kord, kui märkad väljaheites verd, ei pruugi tegu olla viitega vähktõvele – põhjus võib peituda ka peedis, punase toiduvärviga tehtud toidus, menstruatsioonis või ärritatud soole sündroomis.

2. Mine trenni!

Vähene füüsiline koormus suurendab jämesoolevähi riski. Tuleta meelde oma lemmikspordiala, otsi ujumispüksid või botased kapipõhjast välja ja mine liiguta end.

3. Loobu suitsetamisest

Suitsetamine suurendab haigestumise riski. Jäta see kohe maha!

4. Tutvu oma esivanemate tervisemuredega

Pärilik taust on tuvastatav ligi 30% pärasoolekasvaja juhtudest. Umbes 25% juhtudest on jämesoolevähi haige lähisugulased põdenud jämesoole või muude organite vähki või on neil olnud sooles polüübid.

5. Osale sõeluuringus

See on lihtne, aga väga suure kaaluga asi, mida oma tervise heaks ära teha. Inimesed, kes saavad sõeluuringu kutse, on oodatud oma perearsti juurde. Tohter varustab kutse saanud inimest peitvere testi tegemise komplektiga, milles sisalduvad test, infomaterjal, ankeet ja makstud vastusega ümbrik. Testi saab mugavalt ära teha turvaliste koduseinte vahel. Sõeluuring ei maksa sulle midagi, seda rahastab haigekassa.

Tänavu oodatakse jämesoolevähi sõeluuringus osalema mehi ja naisi, kes on sündinud aastail 1953, 1955, 1957 ja 1959. Sõeluuringus osalemiseks saadetakse kutse inimese rahvastikuregistris registreeritud aadressile ja patsiendiportaali www.digilugu.ee.

Allikad: Tartu Ülikooli kliinikumi materjalid, haigekassa, Eesti Vähiliit

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee