Minister Riina Sikkut: sooline palgalõhe on ühiskonnas peituva ebavõrdsuse jäämäe tipp (66)

25,6 protsendine palgalõhe tähendab, et Eesti naine peab keskmist tunnipalka arvestades sama aastapalga väljateenimiseks tegema Eesti mehest enam kui kolm kuud kauem tööd, kirjutas sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Silvia Peets pressiteates.

Soolise palgalõhe suurust mõjutavad paljud erinevad tegurid, nii soolised stereotüübid kui ka näiteks see, et naised on ülekaalus tegevusaladel, mis on ühiskonnas küll väga olulised, kuid mille väärtus pahatihti ei väljendu töötasus, näiteks sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkond. Samas õpivad ja töötavad mehed suure kasvupotentsiaaliga ja paremini tasustatud valdkondades nagu informatsiooni- ja kommunikatsiooni alad. Naised ja mehed töötavad ka erinevatel ametikohtadel ning juhtide seas on naisi vaid 39 protsenti.

 „Praegu on näiteks gümnaasiumilõpetajatel võimalus otsustada oma tuleviku eriala,“ ütles Sikkut. „Minu soovitus on jätta seda tehes kõrvale stereotüüpsed arvamused selle kohta, millised on naistele või meestele sobilikud tööd ning noortel naistel minna õppima näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid või loodus- ja täppisteadusi. Noormehed võiksid samas tõsiselt kaaluda tööd näiteks hoolekande- ja haridusvaldkonnas, kus hetkel on ülekaalus naised. Julgustan seega naisi ja mehi tegema oma huvidele ja oskustele vastavaid, mitte stereotüüpidel põhinevaid valikuid ning küsima samas oma töö eest õiglast palka,“ lisas minister.  

Traditsioonilistest soorollidest mõjutatuna on nii Eestis kui ka mujal maailmas hoolduskoormuse kandjateks eelkõige naised, mis väljendub ka nende tööturupositsioonis ja sissetulekutes. Naiste-meeste osakaal oli abistajate ja hooldajate hulgas keskmiselt vastavalt 60 ja 40 protsenti, samas mida intensiivsem oli hooldamisvajadus, seda suurem on naiste osakaal. Tervise- ja tööministri sõnul on riik muutnud vanemapuhkuste ja –hüvitiste süsteemi paindlikumaks ning loonud juurde lapsehoiukohti, et vanemad saaksid osalise ajaga töötada ning hoolduskoormust võrdsemalt omavahel jagada. „Võimalus lapse kõrvalt kasvõi osaliselt töötada, lühendab hoolduskoormusega seotud karjäärikatkestusi ning sel omakorda on mõju palgalõhe vähenemisele.“

Naiste ja meeste ebavõrdsus tööturul ja tööelus, sealhulgas sooline palgalõhe, süvendab naiste ja meeste ebavõrdsust ka teistes eluvaldkondades. Palgalõhe tõttu on naised sageli majanduslikult vähekindlustatud ning sõltuvad oma partnerist, mida on peetud perevägivalda soodustavaks teguriks. Samuti seostatakse teaduskirjanduses suurt palgalõhet meeste lühema eluaega - leibkonna äraelatamiseks on mehed sageli sunnitud töötama üle oma võimete.