Lapsele võib tunduda, et virtuaalmaailmas saab ta olla päriselt tema ise: naerda, nutta, karjuda, ärrituda, solvuda, rõõmustada, pettuda, armuda – kõige jaoks on olemas emotikon. Vot see on päris elu!Foto: Vida Press
Lapsed
3. aprill 2019, 12:19

REAALNE ELU ON NII NÕME! Kuidas saada aru, et laps on langenud nutivõrku? (1)

Nutiseade on natuke nagu see saaki varitsev ämblik – ta kutsub end ostma ja kasutama ja ta ei hoia ahvatlustega kokku. Kuidas virtuaalelu võib lapse üle võimust võtta, kirjeldab sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefoni konsultant Kätlin Servet ajakirjas Märka Last

Aeg lendab tema seltsis – päevast jääb väheks ja tuleb öösel salaja päevale tunde juurde võtta. Koolis tundides viibides võib ühe silmaga piiluda, mis kusagil toimub. No muidugi siis, kui õpetaja sinu poole seljaga on. Mida rohkem sa oma seadmega sõbraks saad, seda kaugemaks jäävad vanemad, vennad ja õed. Sõpradega ei ole enam üldse aega silmast silma kokku saada, kogu elu on kolinud nutikasse seadmesse. Varem toreda ja põnevana tundunud pereüritused muutuvad mõttetuks ja sunniviisilisteks. Vennad, õed ei lase rahus olla ja muudkui vinguvad ja vigisevad ning nõuavad tähelepanu. Muidugi teevad nad seda meelega ja kiusu pärast.

Seda aega, millal viimati sai perega koos ühiselt söögilaua taga süüa, ei mäletagi. Magada ei saa, sest muidu magad mõne tähtsa asja maha. Keegi on kusagil midagi postitanud, laikinud, jälginud, jaganud, tääginud, kommenteerinud. Peas keerlevad põnevad mängud ja mängude tegelased – üha uued ja uued rollid ning väljakutsed. Suheldes ja mängides saad olla päriselt sina ise: naerda, nutta, karjuda, ärrituda, solvuda, rõõmustada, pettuda, armuda – kõige jaoks on olemas emotikon. Vot see on päris elu!

Aga siis tuleb hommik… Ja tuleb päriselt üles tõusta, päriselt kooli minna, päriselt õpetajaid kuulata ja päriselt õppetükke teha. Kodus on päris vanemad, oma päris ootuste ja nõudmistega. Ja see kõik on niiiiiiiiiii nõme ja mõttetu… Tekib tahtmine oma toa uks pauguga kinni lüüa ja igaveseks nutimaailma sukelduda. Põgeneda ära selle päris elu ja päris maailma eest. Sageli ei taha ja isegi ei julge enam mõelda, kuidas kõik virtuaalne on sinu üle võimust võtnud ja lausa hirmutav on mõte, et reaalsus ei paku enam pinget.

Kuidas aru saada, et oled sattunud nutiseadme võrku?

  • Sa jääd parema meelega koju, kui teised pereliikmed kusagile üritusele lähevad.
  • Sa käid harva või ei käi üldse sõpradega väljas.
  • Sa ei tegele hobidega, ei käi trennis või mõnes ringis.
  • Kui sul pole võimalust nutiseadet kasutada, siis ei leia sa endale tegevust ja sinu lemmiklauseks on: „mul on igav“.
  • Sul on raske jätta pooleli või lõpetada nutiseadmes olemist, seal mängimist.
  • Sul on raske keskenduda.
  • Sa ei saa hästi uinuda.
  • Sa ei mäleta, millal sa viimati korralikult sõid või millal sa sõid söögilaua ääres rahulikult istudes.
  • Sa oled kergesti ärrituv ja tujukas.
  • Su hinded on halvemaks läinud.
  • Sa oled nutiseadmes järjest mitu tundi
  • Sa hiilid arvutisse või telefoni ka öösel.
  • Su vanemad pahandavad sinuga, et sa oled liiga palju nutiseadmes.
  • Sulle on vanemate poolt kehtestatud piirang nutiseadet kasutada, sest ise sa unustaksid end virtuaalmaailma

Pikemalt saab teemast lugeda ajakirjast Märka Last

Head nõu annab lasteabitelefon 116111,  võib ka kirjutada [email protected].