Keha

Ettevaatust! Kaadrid võivad olla häirivad.

VIDEO | KUI SÜDA ON LÄBI: vaata, kuidas kirurg paigaldab südamele abipumpa 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 4. aprill 2019, 16:32
Foto: Günter Taal
Vahel  ei aita südamehaiguste korral enam ka ravimid. Üks võimalusi inimest aidata on paigaldada südame vatsakeste tööd toetav abipump.

Konverentsil "Südamega mees" kõneles kardiovaskulaarkirurg  Günter Taal ka südameta mehest ehk mida teha siis, kui süda on läbi ja enam miski ei aita. Kirurg selgitas, et lõppstaadiumis südamepuudulikkusega patsientidel on  südamesiirdamiste kõrval edenenud ka südamevatsakeste tööd toetavate abipumpade kasutamine.

Samal teemal

Varem kohmakad pumbad muutuvad järjest väiksemaks, aga seni peavad inimesed kandma siiski vööl akusid, mis toidavad neid vooluga.

1967. aastal tehti maailmas esimene südamesiirdamise operatsioon. Taali sõnul suurenes südamesiirdamiste hulk 1980. aastatel tohutult, aga kasv jäi seejärel pidama, sest doonororganeid polnud piisavalt. Südamesiirdamisel on ka hulk takistuso. „Tihti pole nõus doonori omaksed, arvestada tuleb ka transpordi kestust – süda kannatab vereta olekut keskeltläbi neli tundi,“ rääkis Taal.

Kui sobivat doonorit ei leita, paigaldatakse inimesele pump, doonororgani leidmisel saab selle hiljem asendada. Tihti on pumpade kasutamisega nõus just vanemad inimesed, kes eelistavad siirdamise ootamisele kiiremat lahendust.

Südametransplantatsioon on küll jätkuvalt abipumpade kasutamisest töökindlam lahendus, aga näiteks Ühendriikides jäävad pooled järjekorras olijad doonorsüdamest ilma ning osa neist paraku sureb – siingi on üheks lahenduseks abipumbad, mis on küll endiselt päris kallid – need maksavad üle 120 000 euro. Pumpasid opereeritakse inimestele 2010. aastast ka Eestis. Eestlaste südamesiirdamise operatsioone viib Taal koos Soome kolleegidega läbi Helsingis.