VANANEV SOOME: kas lahenduseks on eksperiment eakatega? (10)

„Selle maja peamine mõte on meid aktiivsetena hoida,“ räägib 72aastane Leena Vahtera, Kotisatama elanik ja projektijuht. „See siin pole mingi vanadekodu.“

Tõepoolest, Kotisatamas pole töötajaid, õdesid, hooldajaid. Nii üksikud kui abielus eakad elavad siin koos ning jagavad igapäevaseid tööülesandeid.

Leena abikaasa on surnud, pojad elavad oma elu. „Mina neile küll koormaks ei tahtnud olla!“ räägib Leena Financial Timesile. „Nägin omaenda ema pealt, kui üksildane ta oli. Meie siin oleme kindlad, et riik ei suuda vanakestele kõiki neid teenuseid pakkuda, mida meil ühel päeval vaja võib minna. Me tahame oma elu üle ise otsuseid teha.“

Kotisatama projekt pakub huvi paljudele jõukatele riikidele, kus sündimus väheneb, kuid eakaid tuleb järjest peale. Soome elanikkond vananeb hetkel kiiremini kui ükski teine Euroopa riik, ehkki Saksamaa või Itaalia võtavad neilt peagi selle tiitli tõenäoliselt ära. Paar aastat tagasi ületas üle 65aastaste inimeste arv alla 14aastaste inimeste oma. 2070. aastaks on enam kui 65 aastat vana eeldatavasti kusagil kolmandik elanikkonnast. Tööealisi on siis napilt üle poole ning alaealisi umbes kümme protsenti. Töötava inimese jaoks saab pea poole ülejäänud elanikkonna ülalpidamine olema ääretult raske. Kulukas.

Ega selline tulevik ka Eestile võõras pole.

Aga võib-olla peame eakateks liiga noori inimesi? Ida-Soome ülikooli sotsiaaltöö professor Marja Vaaramaa leiab, et hakata inimest juba alates 65. eluaastast vanaks pidama, on vale. Tõeline eakus algab alles kusagil 80-85. eluaasta juures, leiab ta. Enne seda on inimene veel täiesti võimeline töötama ning tarbima nn hõbemajanduse tingimustes. Majandustüüp, kus nii teenindatavateks kui teenindajateks on eakad inimesed. Umbes nagu Kotisatama projekt, mis ei paku vaid pelgalt elukohta, vaid ka tööd samas hoones.

Kotisatamas elab 83 inimest, nende keskmine eluiga on 72. Hoones on 63 korterit. Seal elab 18 paari, neli üksikut meest ning ülejäänud on üksikud naised. Igal nädalal koristavad ja valmistavad toitu kuuesed rühmad. Krapsakas proua Vahtera usub, et just sellised majad nagu see võivad tulevikus säästa mitte ainult riigi raha, vaid ka südamevalust ja murest nii eakatel endil kui nende lähedastel. Pealegi, leiab ta, koos on toredam vananeda.