SUVEL ÄHVARDAVAD SOOLENAKKUSED: grillides järgi neid reegleid, et vältida kolme vastikut tõbe! (3)

Soolenakkused ohustavad enam neid inimesi, kes söövad korralikult kuumutamata või ei pese pärast käimlat käsi. Kindlasti ei tohi juba grillitud liha asetada tagasi samasse kaussi, kus enne hoiti toorest liha – nii liiguvad küpsetamise käigus juba hävinenud mikroobid toidu külge tagasi. Liha tuleb salmonelloosi ja mikroobide hävitamiseks küpsetada kindlasti seni, kuni selle sisetemperatuur ületab 70 kraadi.

Soolenakkuse võib saada ka välikäimlast, kus ei saa käsi pesta. Nakatumise vältimiseks tuleks võtat kaasa isiklikud hügieenivahendid. Antiseptilised kätepuhastusrätikud on sellisel juhul suureks abiks.

Salmonelloos on tüüpiline ja kõige sagedamini esinev bakteriaalne toidumürgitus, mis on levinud kogu maailmas. Küllalt sageli levivad haigusetekitajad ristsaastumise teel, mil toores looma- või linnuliha puutub töötlemise käigus kokku valmistoiduga, näiteks salati või puu- ja köögiviljadega. Haigusetekitajad levivad inimeselt-inimesele fekaal-oraalsel teel. Nakatumise tagajärjel tekib äge enterokoliit palaviku, kõhu- ja peavaluga, kõhulahtisusega, iivelduse ja vahel ka oksendamisega ning kujuneb vedelikukaotus. Nähud püsivad neli kuni seitse päeva.

 Salmonelloosist enam levib kampülobakterenteriidina tuntud bakteriaalne soolenakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Campylobacter. Kampülobakterid levivad fekaal-oraalsel teel või saastunud käte, pindade või köögitarvete kaudu. Nakkust võib levitada ka haige inimene, kui ta ise või temaga suhtlevad inimesed ei pea puhtust. Nakatunud inimest tabab kõhulahtisus, kõhuvalud, palavik, iiveldus või oksendamine, haigusnähud ilmuvad tavaliselt 2–5 päeva pärast nakatumist. Kampülobakterid on väga sagedased reisikõhulahtisuse põhjustajad.

Pesemata puu- ja juurviljade söömisest võib saada mustade käte haigusena tuntud shigelloosi, mille tunnused ilmnevad poole päeva või mõne päeva pärast ja mis ulatuvad mõõdukast kõhuvalust kuni kõrge palaviku ja teiste üldnähtudeni. Shigelloosile küllaltki tüüpiline on veriroe, kuid seda võivad tekitada ka teised soolenakkushaigused.