Hea nõu

KAITSE END PUUKIDE EEST! Unusta kohe need viis väga levinud müüti! (1)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 9. aprill 2019, 11:01
Puuk ei kukuta ennast ohvrile peale puu otsast, vaid ta tõuseb rohukõrt mööda üles ja satub inimese peale kuni paarikümne sentimeetri kõrguselt.Foto: Vida Press
Need, kes on kunagi puukentsefaliiti põdenud, teavad, kui oluline on selle haiguse vastu vaktsineerida. Ometi levib puukide kohta mitmeid müüte, mistõttu inimesed võta vaktsineerimist tõsiselt.

Apotheka proviisor Kristiina Sepp lükkab ümber kõige levinumad müüdid.

Puuke tuleb karta vaid suvel. VALE!

Samal teemal

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) järgi asub Eesti piirkonnas, kus tuleks puukentsefaliidi vastu vaktsineerida kogu elanikkond. Paljudes raportites on Balti riigid toodud välja kui kõrge puukentsefaliidiriskiga piirkond. Tihtipeale arvatakse, et puugihaiguste kõrghooaeg on suvi, eelkõige august, ent tegelikult võivad puugid muutuda aktiivseks juba märtsis, kui temperatuur on päeval üle viie kraadi. Soojal talvel võivad puugid olla aktiivsed isegi detsembrini. Seepärast peaks end puukentsefaliidi vastu vaktsineerima juba kevadel.

Puuke saab vaid metsast. VALE!

Linnainimesed arvavad tihti, et neil pole vaja end vaktsineerida, kuna nad ei käi metsas, saartel ega mujal maapiirkondades. Tegelikult võib puuke leida nii lasteaia hoovist, linnapargist kui ka kodumurult. Väär on ka arvata, et puuk kukutab ennast ohvrile peale puu otsast. Tegelikult tõuseb puuk rohukõrt mööda üles ja satub inimese peale kuni paarikümne sentimeetri kõrguselt, liikudes mööda inimese keha edasi, kuni on leidnud sobiva koha, kuhu ennast kinnitada.

Puukide vastu vaktsineerimine võtab palju aega. VALE!

Puukentsefaliidivastaseid süste tehakse sellise skeemi järgi: esimesed kaks ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas 9–12 kuud hiljem. Pärast seda tuleb esimene kordussüst teha kolme aasta möödudes, järgmised viieaastase intervalliga. See kõik võtab kokku oluliselt vähem aega, kui hiljem haiglas tüsistuste ravimine. Seda enam, et nüüd on võimalik puukentsefaliidi vastu vaktsineerida ka apteekides.

Puuki pole vaja kohe eemaldada. VALE!

On ka neid, kes arvavad, et puuki ei pea kohe eemaldama, vaid tuleb lasta tal end täis imeda. Tegelikult tuleb puuk eemaldada võimalikult kiiresti. Selleks võiks kasutada peene otsaga pintsette, mille abil tuleb võtta kinni puugi pea poolt, nii naha lähedalt kui võimalik.

Puuki ei ole vaja keerata, samuti ei ole vaja mingit õli, võid või puugitõrjevahendit peale valada. Kõige tähtsam on kiirus. Pärast puugi eemaldamist tuleb haav kindlasti vee ja seebi või desinfitseerimisvahendiga pesta. Kes pärast puugi hammustamist märkab ringikujulist punetust või muid sümptomeid, peab kohe pöörduma arsti poole.

Mu kehale pole kinnitunud ühtki puuki, seega ei saa mul olla  puukentsefaliiti. VALE!

Tihtipeale ei osata puukborrelioosi ega -entsefaliiti kahtlustada, sest inimesed pole oma kehal puuki näinud. Tegelikult võib juhtuda ka nii, et oleme puugi oma nahalt maha hõõrunud või süganud, kuid ta on juba jõudnud oma laastava töö teha.

Puukidega levivate haiguste ennetuseks tasub kindlasti kasutada putukatõrjevahendeid, mis kaitsevad ka puukide vastu. Puukentsefaliidi vastu annab 100% kaitse aga vaid vaktsineerimine.

Tänavu saab esimest korda puukentsefaliidi vastu vaktsineerida ka apteegis. Vaata lähemalt www.vaktsineeriapteegis.ee.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee