Hea nõu

ARSTID SELGITAVAD: nii on seotud meeste seksiprobleemid ja südame-veresoonkonna haigused (3)

Kaidi Reinart, 18. aprill 2019, 06:00
Meestearst Kristo Ausmees soovitab meestele lisaks tervislikule toitumisele, liikumisele ja puhkamisele ka regulaarselt seksida, sest regulaarsus on hästi töötava süsteemi alustala. Vida Press
Eesti meeste tervist võib hinnata Euroopa keskmiseks. Tunnustatud arstid räägivad, kuidas südame-veresoonkonna tervist hoida ja kontrollida ning kuidas on see seotud seksuaalprobleemidega. 

„Sama keeruline, kui jõuda viie rikkama riigi hulka, on jõuda viie tervema riigi hulka. Proovima aga peab,“ arvab Medita kliiniku meestearst ja uroloog Kristo Ausmees ja toob välja, et meie meeste tervist võib hinnata Euroopa keskmiseks. Nooremate meeste hulgas on terviseteadlikkus  kindlasti paranemas.

Samal teemal

Tunnustatud kardioloog, PERHi ja Confido arst, prof Margus Viigimaa rõhutab samuti, et aastatega on südametervis Eestis oluliselt paranenud ja inimesed  muutunud terviseteadlikumaks. “Kuni 65-aastaste suremus südame- ja veresoonkonnahaigustesse on alates 1994. aastast nii meeste kui naiste seas vähenenud üle 50%. Viimase 15 aastaga on see vähenemine olnud meeste seas 40% ja naiste hulgas 30%,” toob professor välja statistika. Samas on südame- ja veresoonkonnahaigused Eestis ikka valdav surma põhjus - seda on üle kahe korra rohkem kui vähiga seotud surmasid. 

Miks on meeste tervis naiste omast kehvem?

Peamine põhjus, miks mehed haigestuvad naistest enam südame-veresoonkonnahaigustesse, tuleb Viigimaa sõnul sugudevahelisest erinevusest. “Loodus on seadnud nõnda, et naised on südamehaiguste vastu paremini kaitstud ning kuni 50. eluaastani on neil väga harva infarkte.” Erineda võib see muidugi suitsetamise korral või naistel, kellel on hormonaalseid probleeme.

Olulist rolli mängib elustiil: naised hoolitsevad enda eest rohkem ning on  terviseteadlikumad. Viigimaa sõnul tuleb meestel oluliselt rohkem ette riskikäitumist. “Mehed enamasti liiguvad vähem, suitsetavad rohkem, tarbivad enam alkoholi, söövad vähem puu- ja juurvilju, kuid liiga palju loomseid rasvu. Muidugi on meestele rohkem omane ka stress, ülepingutamine ja vähene uni.” Uroloog Ausmees on Viigimaaga päri, kuid lisab, et mehe tervist mõjutavad ka sotsiaalse suhtlemise ja perekonna toe puudumine, muidugi ka mõnuained, polügaamne seksuaalelu ja perekondlik eelsoodumus, mida muuta ei saa.

Organism on tervik

Kristo Ausmees nendib, et meeste seksuaalelu probleemid ja veresoonkonnahaigused on nii otseses kui ka kaudses seoses. “Seksuaalelu probleeme mõjutavad lisaks verevarustuse halvenemisele ka hormonaalsed ja kasvajalised haigused, põletik suguteedes, ja F-diagnoosiga ehk vaimse pinge ja stressiga seotud patoloogiad,” lisab uroloog.

Ka Viigimaa toob esile meeste seksuaaltervise ja südame-veresoonkonna haiguste seose. “Kui erektsioonihäire tekib alla viiekümneaastasel mehel, annab see tõsise kahtluse, et tegemist võib olla arteriaalse veresoone kahjustuse ja häirega.” Ta lisab, et vahe erektsioonihäire ja tõsise infarkti või ajuinsuldiga on keskmiselt neli aastat, mispärast erektsioonihäirega mehi tuleks kindlasti uurida, et olla kindel, et tegemist ei ole südames tekkiva häirega. “ Kui ühtedes arterites on juba tekkinud lupjumine, võime kahtlustada seda ka teistes.”

Korralik ennetustöö ja teadmised

Inimesed on hakanud oma südamenäitajaid kontrollima juba enne haigustunnuste ilmnemist. 

Mida ütleb veri südame- ja veresoonkonna tervise kohta?

SYNLABi laboriarst  Meeli Glükmann kinnitab, et mitmed vereanalüüsid aitavad välja selgitada südame– ja veresoonkonna haiguste tekke riske juba varakult.

Sellisteks sagedamini määratavateks näitajateks on üldkolesterool ja teised vere lipiidid (LDL-kolestrool, HDL-kolestrool ja triglütseriidid). “Suurenenud LDL-kolesteroolisisaldus, mida nimetatakse ka n-ö halvaks kolestrooliks, on üks peamisi veresoonkonna kahjustuse põhjustajaid ja kõrges kontsentratsioonis ka ateroskleroosi ja sellega seotud müokardiinfarkti tekke riskifaktor,” selgitab  Glükmann. Viigimaa rõhutab, et iga täisealine peaks teadma oma kolesterooli väärtust.

Südamehaiguste tekke riskide hindamiseks kasutatakse ka üldkolestrooli ja HDL-kolestrooli, samuti LDL-kolesterooli ja HDL-kolestrooli suhete hinnangut.

Kasulike analüüside hulgas, mis näitavad, kas süda töötab nii, nagu peab, toob laboriarst välja ka glükoosi ja kõrgtundliku C-reaktiivse valgu (tuntud ka kui CRP) ehk põletiku olemasolu näitaja. “Glükoos on meie organismi põhiline energiaallikas, kuid selle kõrged väärtused võivad osutada diabeedile ehk suhkruhaigusele,” selgitab doktor ja lisab, et kõrge glükoositase koormab liigselt südant ja kahjustab veresooni. Muidugi on olulisel kohal ka vere naatriumi-, kaaliumi- ja magneesiumisisaldus. Näiteks kaaliumi normist erinevad väärtused viitavad võimalikele südame-, aga ka neeru- maksa-, lihaskahjustustele.

Kindlasti on väga oluline analüüs ning südame- ja veresoonkonnahaigustega tihedalt seotud ka lipoproteiin (a). “Kõrge lipoproteiin (a) tase võib tõsta südame-veresoonkonna haiguste riski ligikaudu 1,5 korda,” selgitab dr Glükmann ja lisab, et arstid soovitavad analüüsi, kuna kõrgenenud väärtusi esineb koguni 20-30% inimestest. Tulemuse teadasaamisel on võimalik hakata teadlikult vähendama südame-veresoonkonnahaiguste riski.

Olulised näitajad

Viigimaa toonitab, et iga täisealine inimene peaks teadma oma põhilisi südametervise näitajaid ning lisab, et oma südame-veresoonkonna tervise nimel peaks jälgima ka vererõhku ja vööümbermõõtu. Ta toob välja, et erinevalt naistest kipub meeste vererõhk olema sageli kõrgem juba varajases eas ning vööümbermõõt on isegi täpsem näitaja kui kehamassiindeks.

“Vahel me leiame vereanalüüsidest väga huvitavaid ja ootamatuid leide, mis paneb paratamatult mõtlema, et kui oleksime varem analüüse teinud, oleksime rasketele haigustele jälile saanud väga palju varem,” nendib Viigimaa. Ka meestearst Kristo Ausmees peab terviseuuringuid oluliseks ja soovitab tervisenäite uurida juba enne haigusnähtude ilmnemist. “Ennetus on alati odavam kui tagajärgedega tegelemine – nii ajaliselt, rahaliselt kui ka vaimselt.”

Millal on õige aeg hakata oma südame tervise eest kohe erilist hoolt kandma?

Viigimaa sõnul on kõige olulisem iga südamehaigusi ennetada meestel vanuses 30-50 ja naistel vanuses 40-60. Siis hakkab noorusest antud tervisevaru vaikselt vähenema. Tema arvates peaks iga täisealine inimene teadma tähtsamaid südame tervise näitajaid. „Tuleb ikka ennetada ja elada tervislikult, nii on meil ka tervelt elatud aastaid võimalikult palju.“

Kristo Ausmees soovitab meestel kontrollida tervisenäitajaid alates 30. eluaastast iga viie aasta tagant rutiinselt, kuid probleemide korral vastavalt arsti soovitusele.

„Teades, kui palju saame väikese vaevaga ise südame heaks teha, siis miks ei võiks inimene olla füüsiliselt aktiivne, toituda tervislikult, loobuda pahedest ning juba 20ndatest eluaastatest alates kord aasta või paari tagant vajalikke näitajaid kontrollida. Lihtsalt selleks, et süda oleks rahul,“ räägib laboriarst Glükmann.

Mida saaks mees ise oma tervise, sealhulgas seksuaal- ning südame-veresoonkonna tervise heaks teha? Kristo Ausmees soovitab lisaks tervislikule toitumisele, liikumisele ja puhkamisele ka loomulikult regulaarselt seksida, sest regulaarsus on hästi töötava süsteemi alustala.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee