Hea nõu

ALLERGOLOOG SOOVITAB: need on põhireeglid, kuidas kaitsta end õietolmuallergia eest 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 18. aprill 2019, 13:20
Eestis on kõige sagedasemad allergeenid vara õitsevad puud (lepp, sarapuu, kask), heintaimed (sh timut) ja korvõielised (sh puju, võilill). Vida Press
Kevad on allergikutele raske aeg – õietolm põhjustab nii vesist nohu, ninasügelust, aevastamist, ninakinnisust, aga ka silmade sügelust, punetust, turset ja rohket pisaravoolu, ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloogia-immunoloogia keskuse juhataja Krista Ress.

Astma korral ägenevad ka alumiste hingamisteede põletik ja süvenevad köha, vilistav hingaminele, õhupuudus. Kaebusi põhjustab kevadel ja suvel puude ja taimede õietolm. Eestis on kõige sagedasemad allergeenid vara õitsevad puud (lepp, sarapuu, kask), heintaimed (sh timut) ja korvõielised (sh puju, võilill).

Samal teemal

 Allergia korral on alati esmane soovitus vältida kaebusi põhjustavat allergeeni. Alati aga ei ole allergeeni võimalik täielikult vältida, ja siis on abiks mitmed efektiivsed ravimid. Esimese valikuna saab kasutada antihistamiinikume – käsimüügis on need saadaval nii tablettide, silmatilkade kui ka ninaspreina. Valida tuleks kindlasti uuema põlvkonna ravimid, sest mõned vanema põlvkonna antihistamiinikumid (nt Tavegyl) võivad põhjustada uimasust ja häirida ööund.

Kindlasti tuleks valida eale sobiv ravimivorm – tilgad ja siirupid on lastele, täiskasvanud inimesed võiksid kasutada tablette. Kui antihistamiinikumidest abi ei ole, siis saab arst määrata ka retseptiravimeid, mis allergilist põletikku kontrollivad. Kuna allergilise nohuga kaasneb sageli ka astma, siis võib varajane ja korrapärane allergilise nohu ravi kergendada astma kulgu või isegi ennetada astma väljakujunemist.

Väljendunud allergiate korral on võimalik abi saada lasteallergoloogilt või allergoloog-immunoloogilt, kes pakub allergeenspetsiifilist immuunravi, mille korral kujundatakse organismis taluvus antud allergeeni suhtes – selleks viiakse organismi kontrollitud skeemi alusel väga väikeste koguste kaupa korduvalt allergeeni (kas süstidena või suukaudsete tilkadena). Püsiva efekti saavutamiseks läheb aega, ravi kestab keskmiselt 3−5 aastat, kuid saavutatav elukvaliteedi paranemine on pingutust väärt.

Kuidas ennast õietolmuallergia korral kaitsta?

•muru tuleb niita nii sageli, et kõrrelised ja umbrohi ei jõuaks õitsema hakata

•allergikud ise peaksid muruniitmist vältima

•õietolmuperioodil väldi pesu kuivatamist õues ning õueriiete ja jalanõude hoidmist eluruumides

•kanna õues peakatet või loputa õuest tulles juuksed õietolmust puhtaks (eriti enne uinumist)

•loputa nägu, silmi ja nina vee või füsioloogilise lahusega

•puhasta õuest tulnud lemmikloomad niiske lapiga

•pane akende ette kaitsevõrk, võimalusel puhasta toaõhku erifiltrite ja/või puhastussüsteemidega

•ära too tuppa urbi ega lõikelilli

•pese sagedamini voodipesu

•pühi sageli niiske lapiga tolmu, kasuta HEPA- või veefiltriga tolmuimejat või kesktolmuimejat

•autosõidul hoia aknad suletuna

•silmade kaitseks kanna õues prille või päikeseprille

•väldi ristallergiat põhjustavaid toiduaineid ning arvesta, et õietolmu allergeene võivad sisaldada ka mesi, ravimteed ja taimsed ravimid, toidulisandid, kosmeetikatooted jms

•jälgi õietolmu tasemeid õietolmu seire koduleheküljelt (http://airviro.klab.ee/pollen) või allergialiidu kodulehelt (www.allergialiit.ee)

•reisides jälgi Euroopa riikide õietolmu seireandmeid: www.polleninfo.org   

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee