Keha

ÄRA TEE SÜDAMELE LIIGA! 10 soovitust, kuidas targalt treenida. Sobib ka ülekaalulistele! 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 20. aprill 2019, 09:31
Foto: Vida Press
Inimesed teevad tervisele karuteene, kui annavad trenniga seotud uusaastalubadusi või liituvad mõne ületreenimist soodustava eksperimendiga – olgu see maratonile minek või triatloniga alustamine keskeas.

Süda nõuab meilt küll regulaarset liikumist, aga üle pingutada ei tohi, paneb eeroobika- ja Pilatese treener Kairi Kruusement südamele. Treener annab  kümme soovitust, kuidas luua südamele meelepärased liikumisharjumused. 

1. Treening on nagu majaehitus, kus vundament on kõige olulisem. Esmalt tuleb luua tugev alus, seejärel võib koormusi tõsta, vastupidine viib kokkuvarisemiseni. Kui varasem treenitus on olematu ja töö on istuvat laadi, ei tohi alustada intensiivse sagedase treeninguga, vaid mõõduka liikumisega kaks korda nädalas. Kolmanda korra võib lisada mõne kuu jooksul. Alguses on tähtis rutiini ja motivatsiooni tekitamine. Hiljem võib harrastaja soovi korral teha trenni ka viis või kuus korda nädalas, aga see ei tohiks olla liiga pikk ega intensiivne.

Foto: Pexels

 2. Enesepiitsutamine ja tagantsundimine on treenimise seisukohast halb. Ebameeldivast pingutusest ei teki kunagi mõnusat ja stressi maandavat harrastust.

3. Kui motivatsiooni on keeruline leida, võiks alustada mõne lähedasega koos. Suhtlemise osa spordist on alatähtsustatud, aga see teeb esimesed sammud lihtsamaks. Teisalt ei tohiks algaja liituda mõne kogenud trennitegijaga, kellel on tõenäoliselt alustaja jaoks liiga suur koormus.

Foto: Pexels

 4. Treening ei pea olema pikk, piisab 30–60 minutist. Trenni ajal peaks suutma teiste inimestega rääkida, selg võib minna märjaks, aga ennast hingeldama ajada pole mõtet. Anaeroobset läve ületavat trenni tervisesportlasele üldse ei soovitata, pika kestvusega suur intensiivsus on südamele koormav ja treenimata organismile suisa ohtlik.

Foto: Pexels

5. Nädala lõikes võiks valida erineva iseloomuga treeningud, näiteks teha ühel korral aeroobset trenni ja teisel korral anda lihastele koormust. Igaüks peab valima endale sobivaima trenni ja rütmi: ühele meeldib rühmatreening, teisele individuaalne lähenemine, mõni tahab rassida jõusaalis, mõnele meeldib rahulikum pingutus Pilateses või joogas.

Foto: Pexels

6. Treeningukava tuleb targalt üles ehitada. Rattasõiduga saavad jalad tugevaks, sõudmisega käed, aga ühekülgne pingutus ei ole piisav. Treening peab hõlmama kogu keha, tähtis on hoida selga ja rühti. Kuna kõik inimesed jõuavad ühel hetkel vanusesse, kus lihased hakkavad arenemise asemel taandarenema, on vanuse kasvades jõutreening eriti oluline.

Foto: Pexels

 7. Ekslik on arvata, et tugevalt ülekaaluline inimene ei tohi teha trenni. Intensiivne kestvustreening pole tõesti suure ülekaalu korral hea, samuti ei tohiks liigeste huvides joosta, aga liikumine üldiselt alandab vererõhku ja tugevdab südant. Kaalu alanedes kahaneb risk haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse.

Foto: Pexels
Foto: Pexels

9. Tervis tugineb kolmele alustalale – toitumine, treenimine ja puhkus. Kaalulangetamise tuhinas unustatakse kõige sagedamini ära just viimane. Tasakaalustatud toit ja mõõdukas treening ei ole tõhusad, kui inimene ei maga piisavalt ega võta kunagi tööst puhkust.

 10. Ülekaalu kõrval sööb südant seestpoolt ka stress. Kuna värskes õhus treenimine on stressi leevendava ja ennetava toimega, võiks kevadel ja suvel leida võimalusi õues trenni tegemiseks. Värskes õhus aeroobne treening on kasulik nii kehale kui vaimule. 

Foto: Pexels

Samal teemal

15. oktoober 2019, 07:00
OLE OMA TERVISE KAPTEN! Järgi kardioloogi 25 nõuannet, et süda püsiks terve!
24. september 2019, 06:00
SOOLESTIKU LEMMIK! Keefir hellitab kõhtu
22. september 2019, 10:07
SÜDAMEARST SELGITAB: nii hoiad vere kolesteroolitaseme korras
15. september 2019, 10:00
KAS SU KASS ON TIGE JA RIIAKAS? Vaata, mida see paljastab sinu enda kohta!