Puugihaigus võttis naiselt elujõu ja rikkus närvid: „See oli mu lähedastele paras põrgu. Kui palju ma neile haiget tegin!" (24)

Olin aktiivne tervisesportlane: osalesin triatlonidel ja jooksudel, sõitsin rattaga. Kuid 2010. aasta sügisel lühikesel suusatajate seeriajooksul polnud mul üldse jõudu. Kõik justkui kõrvetas sees, jalad olid nagu süldist, mäest üles ei vedanud. Ma ei jõua, ei jõu-a-gi! Olin aastaid järjest kõike jaksanud! Imestasin, ja jätsin spordi sinnapaika – no mis siis ikka. Kuid süda peksis ja tunne, nagu mind oleks kuskile kinni pandud, sest õhku ei jätku, tekkis iga kord, kui oli vaja end natuke kiiremini liigutada. Kord kooli hoolekogu koosolekule minnes tundsin, et mul on raske isegi õpetajate tuppa viivast trepist üles kõndida.