Lapsed

LAPSED DIGIMAAILMA AHVATLUSTE KÜÜSIS: mida teha, et nutiseadmetest oleks rohkem kasu kui kahju (1)

Eva-Liisa Schleicher, Eva Koppen, Johhanna-Magdaleena Partsioja, Riin Jürgenson, Sianda Siiman, Simona Seppi, 21. aprill 2019, 13:23
LUMEPALLIEFEKT: Laps võib sattuda sõltuvusse tehnoloogia kasutusvõimalustest. Tiina Kõrtsini
Tõenäoliselt on igaüks meist kuulnud arvamust, et tänapäeva lapsed on teistsugused. Nad tahavad kõike jäädvustada – pildistada, filmida, näpuga üles-alla tõmmata. Seoses sellega on ühiskonnas algatatud hulgaliselt diskussioone, kas ja kuidas haridussüsteemi tuleks enam nüüdisajastada ning minna rohkem kaasa tehnoloogia arenguga. Arvatakse, et õpitulemuste parandamiseks ja huvi tekitamiseks õppetundides tuleks rakendada rohkem uusi info- ja kommunikatsioonivahendeid (IKT), kuid kas nutiseadmete kasutamisest on pigem kasu kui kahju?

Inimeste geneetika ja põhiolemus on üldjoontes küll sama, kuid tugevalt on muutunud meid ümbritsev keskkond ja eelkõige muudame just ise end ümbritsevat maailma. Eriti hästi on seda tunda Eestis, mida tuntakse ülemaailmselt e-riigina. Marc Prensky on artiklis „Digital Natives, Digital Immigrants“ (2001) nimetanud nutiseadmetega üliloomulikult askeldavaid noori digitaalseteks pärismaalasteks.

Samal teemal

Ilmselt on nii mõnigi meist täheldanud olukorda, kui lapsevanem tahab rahulikult juttu ajada või majapidamistoimetusi teha ning selleks, et rahutu ja igavlev laps ei segaks, lubatakse tal mõnes nutiseadmes toimetada ja mänge mängida. Alguses võib olla nutivahendi kasutamise aeg piiratud, kuid nähes lapse rahulikkust ja kannatlikkust, saab seadmest uus lapsehoidja. Pikapeale tekib lapsel mugavustunne, mis annab hoogu lumepalliefektile, kus ta satub sõltuvusse tehnoloogia kasutusvõimalustest. Suutlikkus olla tasa ja targu kaasneb ainult nutiseadmega, ilma ei osata enam hakkama saada. Lapsevanem satub samuti mugavustsooni, sest saab segamatult oma toiminguid teha, ja nõnda kahepoolselt see mõju aina suureneb.

 Tiina Kõrtsini

Nutivahendite kasutus on lapsele põnev, uus ja palju lahendusi pakkuv, kuid pidevalt hüplevad pildid ja valjud helid segavad neid keskendumisel. Samuti tekitavad sähvivad ekraanid unehäireid ning see omakorda ei lase lapsel uusi teadmisi omandada, sest selleks ollakse liialt väsinud.

Samas saavad nutiseadmetest järjest rohkem vahendid, mida enda kasuks pöörata. Kirja saab panna tegemist vajavad ülesanded, keelte õppimiseks on loodud erinevaid rakendusi, toitumis- ja trennikavad aitavad füüsise korras hoida jms. See, et kõigest ka kasu oleks, eeldab teadlikkust nende võimaluste olemasolust ning ka nn kontrollitud kasutamist.

Selleks, et lapsi areneva maailmaga kursis hoida, tuleb aeg-ajalt ikkagi digiseadmed välja võtta. Haridus- ja teadusministeeriumi kehtestatud riiklikus õppekavas on eraldi välja toodud digipädevused, mida õpilased peaksid õppetöö käigus omandama. Samuti peetakse neid väga oluliseks Eesti elukestva õppe strateegias aastani 2020.

Nüüdseks on enamikes klassiruumides olemas projektorid, arvutid ning puutetundlike tahvlite kasutusvõimalus. Loomulikult on nende uudsus ja võimalused varieeruvad. Mitmetel koolidel jääb paraku uhiuute seadmete soetamine majandusliku olukorra taha ning ka nende kasutamine nõuab oskusi.

Samas on koole, kes digivallas eesrindlikult tegutsevad ning kelle tegemiste vastu on suur huvi ka välismaalastel. Üks neist koolidest on näiteks Gustav Adolfi Gümnaasium, kus tunniplaanis on lausa eraldi digitund. Nendega alustatakse juba 1. klassist – õpetatakse seadmete otstarbekat kasutamist, digiturvalisust jne. Kool ise kirjeldab digitundi kui õppeaineid lõimivat tundi, kus kõik õpilased saavad baasoskused arvuti kasutamiseks, õpivad programmeerimist ning multimeedia kasutamist. Lisaks sellele tutvustatakse 3D-modelleerimist ja printimist, virtuaalreaalsuse maailma ja leiutamist.

Õpetajad koolitavad end järjest rohkem ka digimaastikul, aga taseme erinevus siiski jääb. Balti Uuringute Instituudi (2015) uurimuses on välja toodud, et suur osa pedagooge vajaksid täiendõpet oma IKT-pädevuste tõstmiseks. Arvutipõhine õppimine ja digivahendite kasutamine võiksid anda lisaväärtust ja arendada juba olemasolevaid oskuseid. Nii mõnigi õpetaja kurdab, et eestikeelset õppematerjali on väga vähe ning selle välja mõtlemine ja hiljem ka teostamine võtab tohutult palju aega. Lisaks on õpilaste oskused digivahendeid kasutada väga erinevad, sõltuvalt kodustest võimalustest ja vanemate vastutulelikkusest nutiseadmete kasutuse suhtes.

Sellegipoolest peaks nutiseade pigem olema abivahend ja toetav tarbeese kui lapsehoidja või meelelahutuskeskus, mida igal sobival ajal välja kisutakse. Kui digiseadmete kasutamine tunnis on eesmärgipärane, siis on selle välja võtmine igati õigustatud. Miks mitte aidata õpilastel luua, otsida ja kasutada rakendusi, mis nende elu hõlpsamaks teeksid?

Laste arendamiseks julgeksime soovitada veel järgnevaid rakendusi: 3D Math arvutamise õppimiseks, IXL juhul, kui lapsel on selge inglise keel ja ta sooviks läbi selle keele matemaatikat õppida, ning laste seas populaarsed Growtopia ja Minecraft arendavad loogikat.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee