Keha

ILUVIGA VÕI OHTLIK HAIGUS? Kuidas saada lahti koledatest veenilaienditest?  (2)

Kadri Penjam, 23. aprill 2019, 06:00
Veenilaiendite korrigeerimine ei anna garantiid, et need ei tule tagasi. Foto: Vida Press
Kauni kevade ning sumeda suve saabudes märkame üha enam jalgadel laiutavaid veenivõrgustikke. Kas ja millal on veenilaiendid tõsine terviseprobleem ning kuidas nende vastu võidelda, selgitab Ida-Tallinna Keskhaigla veresoontekirurg Veronika Palmiste.

Veenilaiendid on krooniline sidekoehaigus, mille korral tekib jalgadele väliselt kole veenivõrgustik. Enamasti on tegemist eeskätt kosmeetilise probleemiga. Sellisel juhul on korrigeerimise põhjuseks patsiendi soov vabaneda koledast veenivõrgustikust jalal, mitte konkreetsest tõsisest tervisemurest.

 Tõsisem on olukord, kui jalal olevat veenilaiendit on tunda, veenilaiend kuumab, nahk punetab või on koht valulik – siis võib tegemist olla veeniseina põletiku või pindmise veenisüsteemi tromboosiga. Siis tasub pöörduda perearsti poole, kes selgitab välja, kuidas on mõistlik tegutseda – kirurgist sellisel juhul abi ei ole.

Miks tekivad veenilaiendid?

Samal teemal

Vähemalt pooltel meist on tõenäosus veenilaiendite tekkeks: see on geneetilise soodumusega krooniline haigus, mida ennetavate tegevustega ära hoida ei saa. Samas jälle ei ole kunagi hilja tulla veenilaiendeid korrigeerima –  Palmiste vastuvõtule on jõudnud ka 80ndates eluaastates prouad.

„Veenilaienditega on kimpus tegelikult nii naised kui mehed, kuid paratamatult häirib kole veenivõrgustik jalgadel naisi rohkem. Seetõttu on minu poole abi saamiseks pöörduvate patsientide seas ka enam naisi,“ tõdeb veresoontekirurg.

Sagedamini võib veenilaiendite teket täheldada hormonaalsete muutuste aegu – nii teismeeas, raseduse ajal kui üleminekueas. „Panen naistele südamele, et rasedusaegsete veenilaiendite korral tuleks oma jalgade ilu nimel kanda iga päev tugisukki ehk veenilaiendeid on võimalik kontrolli all hoida järjepideva kompressioonraviga. Kirurgi juurde tasub veenilaienditega tulla alles siis, kui imetamine on lõpetatud ehk hormonaalne tasakaal kehas taastunud,“ lisab  Palmiste.

 Mõned müüdid ei  pea paika

Vältida ei anna veenilaiendite tekkimist kuidagi, kuid muidugi on riskifaktoreid – näiteks tuntav ülekaal ning vähene füüsiline aktiivsus. Päevas on tervislik liikuda aktiivselt vähemalt 30 minutit, sest see ergutab veenivereringet ning soodustab aktiivset veenivere tagasipöördumist südamesse.

Veenilaiendite teket soodustab ka linlik eluviis: istume sageli kaheksa tundi järjest sundasendis. See on halb kogu organismile – ka lülisambale ning seda ümbritsevatele lihastele, tekitades kehas pingeid ja valusid.

Kuidas veenilaienditest vabaneda?

 Veenilaienditest vabanemiseks on mitmeid võimalusi, kuid arst toonitab, et kuna tegemist on kroonilise sidekoehaigusega, siis ei anna veenilaiendite korrigeerimine garantiid, et tulevikus veenilaiendid jalgadele taas tekkida ei võiks.

 „Kirurgi vastuvõtule tasub tulla siis, kui inimene on valmis kirurgiliseks sekkumiseks. Lihtsalt näitama ei ole mõtet neid tulla, sest veenilaiendeid on võimalik kontrolli all hoida edukalt kompressioonraviga,“ kinnitab veresoontekirurg. Kui tegemist on lihtsalt kosmeetilise probleemiga ehk koleda veenivõrgustikuga jalal, on patsiendil valida kahe raviviisi vahel.

 „Ravi valik sõltub eelkõige sellest, kui kaua on patsiendil aega paranemiseks ning millised on tema ootused,“ tõdeb dr Palmiste. Operatsioonil on võimalik eemaldada laienenud veeniosa ning tegemist ei ole koleda ega traumaatilise kogemusega, nagu tihti kardetakse,“ lisab ta. Miniflebektoomia puhul eemaldatakse veenilaiend väga väikeste augukeste kaudu, et arme ei jääks näha.

 Kui mingil põhjusel ei ole operatsiooni võimalik teha või ei soovi seda patsient, on olemas alternatiivne ravimeetod – skleroseerimine ehk süstimine. „Laienenud veeni sisse süstitakse sklerosanti, mis kahjustab laienenud veeni sisekihti, veen sulgub ning 3-4 kuu möödudes ei ole veenilaiend enam nii nähtav,“ selgitab Palmiste. Skleroseerimist tehakse ennekõike septembrist aprillini, sest pärast protseduuri ei tohi kuu aega päevitada ja vajalik on regulaarne kompressioonravi. Tegemist on ravimeetodiga, mille puhul kõrvaltoimed väikesed, kuid efekt samuti väga aeglane.

Kuigi ees on suvi, tasub juba mõelda ka sügisele ning sellele, kas soovite oma jalgade ilu ning tervise nimel ette võtta muutusi. „Kunagi ei ole hilja tulla ning suudame ka raskemate juhtude puhul muuta patsiendi jalgade olukorra kindlasti palju paremaks,“ on Palmiste sõnul just sügise hakul hea aeg pöörduda veenilaiendite korrigeerimiseks veresoontekirurgi vastuvõtule.