Sisuturundus

Kui suur protsent naisi osaleb Eestis rinnavähi sõeluuringul? 

Eesti Vähiliit+vähiennetuskampaania, 25. aprill 2019, 17:00
Foto: Envato Elements
Rinnavähk on naiste levinuim pahaloomuline kasvaja, olles enamuses lääneriikides sagedasem naiste surmapõhjus. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli terviseedenduse tudengi Marilyn Koori sõnul pole kahjuks erand ka Eesti, kus igal aastal haigestub rinnavähki üle 600 naise.

Kui suur protsent naisi osaleb Eestis rinnavähi sõeluuringul?

Eestis alustati rinnavähi sõeluuringu läbiviimist pilootprojektina 1996. aastal Tallinnas ja 1998. aastal Tartus. Üleriigiline mammograafiline rinnavähi sõeluuring sai alguse 2002. aastal ning alates 2003. aasta kevadest alustati personaalsete kutsete saatmisega posti teel. Uuringurühma kaasati ravikindlustatud naised vanuses 45 – 59 aastat ning uuringule kutsuti naisi iga kahe aasta järel. Aastate jooksul on laiendatud sõeluuringu sihtrühma vanuse pooles, mis tänaseks on 50 – 69 aastat.

Üheks suurimaks väljakutseks Eestis rinnavähi sõeluuringute ajaloo vältel on peetud vähiregistri puudumist (mis loodi lõpuks 2015. aastal) ja naiste vähest osalusaktiivsust uuringul. Osalusaktiivsus uuringute algusaastatel oli 37 protsenti ja kõrgeim 2016. aastal 62 protsenti. Peale 2016. aastat on taas toimunud väike langus, 2017. aastal oli osalusaktiivsus 58,3 ja 2018. aastal 53,8 protsenti. Need numbrid annavad aimu sellest, et ligi pooled naistest, kellel on saadetud personaalne kutse, ei ole rinnavähi sõeluuringul osalenud.

Kahjuks puudub Eestis veel strateegiline vähiennetuse kontseptsioon, kuid üldiselt on peetud nii Eestis kui ka mitmetest teistest riikides aktsepteeritavaks sõeluuringu osalusaktiivsuse alumiseks piiriks 70 protsenti.

Foto: PantherMedia/Scanpix

Rinnavähi sõeluuringu osalusaktiivsuse poolest on eeskujuks meile naaberriigid Rootsi 70 ja Soome 85 protsendiga. Kõrgema osalusaktiivsuse riikideks võib pidada ka Hollandit 80 protsendiga, Iirimaad 78 protsendiga, Inglismaad 73,7 protsendiga ja Taanit 73 protsendiga. Oluline on siinkohal mainida, et kõrgeima osalusaktiivsusega riikides nagu Rootsi, Soome, Inglismaa ja Holland alustati programmi läbiviimisega juba 80-ndate teises pooles kuid päris seda, et nende kõrged osalusaktiivsuse numbrid ainult sellest tingitud on, arvata ei saa. Võib eeldada, et eelmainitud riikides on tehtud mitmeid olulisi terviseteenuseid ja ennetustööd puudutavaid poliitilisi otsuseid, mis on aidanud antud tulemusi saavutada.

Miks väldivad naised sõeluuringule minekut?

Sõeluuringust loobumise põhjuseid on maailmas uuritud juba ligi 20 aastat. Uuringute järgi võib rinnavähi sõeluuringul mitteosalemist seostada vähese teadlikkusega ja informeeritusega rinnavähi ja mammograafia kohta, teatud rahvuste ja rassidega, vanusega, rasvumusega, krooniliste haigustega, suitsetamisega, sotsiaalmajandliku staatusega, madalama haridustasemega ning geograafilise paiknemisega.

Kahjuks on Eesti naiste hulgas läbi viidud senini vaid üks uuring 2007. aastal, mis vaatles Eesti naiste sõleuuringul osalemisest loobumise põhjuseid. Uuringus osalenud naised põhjendasid mitteosalemist kutse mittesaamisega, kaebuste puudumisega, tiheda töögraafikuga, keerulise registreerimisprotsessiga kui ka hirmuga saada vähidiagnoos.

Tegemist oli ankeetküsitlusega, mis ei võimaldanud kahjuks sügavamale minna ja naistelt täiendavaid küsimusi

Foto: PantherMedia/Scanpix

Minu TTK lõputööna valmiv uurimus on hetkel veel protsessijärgus kuid võib tuua teatud paralleele eelpool mainituga. Kohati viitavad tulemused sellele, et tegemist on igapäevaste praktiliste takistustega ning ilmneb ka seda, et kõigist aspektidest ei olda teadlikud.

Kui palju teavad naised üldse rinnavähi riskiteguritest?

Kuigi kindlat (rinna)vähki haigestumise põhjust ei ole kunagi täpselt võimalik määrata, on WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) toonud välja, et rinnavähki haigestumise risk kasvab koos järgmiste teguritega: naissugu, vanus, perekondlik anamnees, östrogeenide mõju suurenemine (varane menstruatsioon, hiline menopaus, hormoonasendusravi menopausi ajal), mittesünnitamine, elustiil (rasvumine, alkoholi tarvitamine) ning kiirgusekspositsioon enne 40.eluaastat. Nagu eelpool toodud, on rinnavähki haigestumine seotud mitmete keskkonnast ja elustiilist tulenevatest mõjuritega.

Minu läbiviidud uuring on veel protsessis nagu ennem ära tõin, kuid ka siin ilmneb viiteid, et teema on segane, samas võib öelda, et uurigu olulisuse kohta, et  sõnum, mida võib meedias palju kohata – varakult avastatud rinnavähk on ravitav,  on end hästi kandnud.

Foto: PantherMedia/Scanpix

Mida kujutab endast rinnavähi sõeluuring ja kas seda on vaja karta?

Rinnavähk on haigus, mis oma algstaadiumis ei põhjusta naistele mingeid vaevusi ja selle avastamise efektiivsemaks mooduseks on just mammogramm. Haiguse varajase avastamise olulisus seisneb selles, et haigus on oma loomult varajases staadiumis hästi ravile alluv.

Milliste sümptomite korral peaks minema sõeluuringule ilma kutseta?

Põhja-Eesti Regionaalhaiga on välja toonud, et kui märkate midagi tavapärasest erinevat – rinda tekkinud sõlme või tihendit, on tekkinud eritus rinnanibust või rinna suuruse või kuju muutus, rinnanibu sissetõmme ning naha muutus, rinna punetus, kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine –, pöörduge viivitamatult perearsti või naistearsti poole. Kord kuus (pärast menstruatsiooni) tuleks rindu vaadelda ja kompida, et tihendi tekkimisel pöörduda arsti juurde võimalikult vara. Soovitatav on ka rindade arstlik kontroll perearsti või naistearsti juures vähemalt kord aastas.

Oluline on mainida ka seda, et kuna uuringu kutse saadetakse rahvastikuregistris olevale aadressile, siis kutse puudumisel ei maksa kindlasti uuringust loobuda, vaid tuleb ise sobiva tervishoiuasutusega ühendust võtta ja aeg broneerida.

Foto: PantherMedia/Scanpix

Kuidas julgustada naisi rinnavähi sõeluuringus osalema?

Mina arvan, et naiste julgustamiseks rinnavähi sõeluuringul osalema, oleks kindlasti kõigepealt vaja edastada olulist informatsiooni. Tuleb selgitada, miks riik sellist kulukat uuringut pakub, mis on rinnavähi riskitegurid, rõhutada üleminekuea iseärasusi ja ohtusid, mis jäävad just selle vanusevahemiku „aknasse“ ning rääkida, kui lihtne on uuringule tegelikult pöörduda.

Usun, et oluline on personaalne lähenemine ja leian, et nii nagu varasemad uuringud on välja toonud, saaks seda teha perearsti abiga. Olen vestelnud paljude naistega, kes ei osale rinnavähi sõeluuringul, olen neid nõustanud ja koos oleme aru saanud, et selline personaalne lähenemine võiks töötada, see aitab vähendada hirme ja tekitada usaldust uuringu vastu.

Naistele endile tahaksin südamele panna ka selle, et emadena, abikaasadena, õdedena, tädidena, sõpradena olete oma lähedastele väga kallid ja sellega kaasneb moraalne vastutus. Teie lähedased ei taha teid kaotada ja sooviksid, et te teeksite kõik sellest, et elada terve ja õnnelikuna.

Noorematele, alates 25-eluaastast naistele tahaksin samuti rõhutada, et kontrollige on rindu regulaarselt ( paari aasta tagant) näiteks Ida Tallinna Keskhaigla rinnakabinetis, kuhu pöördumisel ei ole tarvis saatekirja.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee