KAS SINU TÖÖ AJAB JOOMA? Need ametid soodustavad õhtust tipsutamist (5)

On töökohti, kus inimesed peavad hoidma kogu päeva näol naeratust ja varjama tegelikke tundeid – see on eriti omane ametites, kus tuleb suhelda klientidega. Kliendil on ju alati õigus, ükskõik, mis tal pähe tuleb!

Selline teesklemine kulutab hingejõudu ning stressi üks tunnuseid ongi joomine pärast tööd, vahendab Helsingin Sanomat Ühendriikides tehtud uuringut.

Juba varem on pandud tähele, et need, kes töötavad klienditeeninduses, joovad rohkem. Nüüd üritasid teadlased selgitada, mis on selle põhjus.

Intervjueeriti 1600 inimest, kelle hulgas oli haiglaõdesid, õpetajaid, restoranitöötajaid ja telefonimüüjaid. Kõikide nende töö olemuses on pidev suhtlemine võõraste inimestega.

Selgus, et need, kes pidid kogu aeg näitama, et neil on hea tuju,  ja varjama negatiivseid tundeid, jõid pärast tööd rohkem alkoholi.

Teesklemise ja tööjärgse joomise seos oli tugevam impulsiivsetel inimestel ehk neil, kellele pole loomuomane tugev enesekontroll.

Enesekontroll on nagu lihas, mis väsib

Rõõmsa ilme hoidmine ja keelatud tunnete varjamine kulutavad enesekontrolli. Kui tööpäev on läbi, siis pole seda kõike vaja enam teha. Kodus pole ensesekontrolliks enam jaksu ehk on raske panna vastu soovile juua natuke rohkem.

Uuringu järgi jõid rohkem inimesed, kes puutusid kokku kogu aeg uute klientidega, näiteks ettekandjad ja telefonimüüjad.

Aga neile, kes pidid tundeid teesklema klientidele, keda nad ei kohta ehk enam kunagi, oli see pigem väsitav.

Teadlased väidavad, et teeseldud rõõm ei too kliente juurde ja tunnete teesklemine võib segada keskendumist töö sisule.

Pole tõestust, et poed, kus müüjad naeratavad rohkem või laiema naeratusega, teeniksid rohkem raha. Teadlaste arvates võiks loobuda kohustuslikust naeratamisest töökohtadel – see pole vältimatult vajalik  ei ärile ega töötajale.