ÄRA KAOTA VALVSUST: puuk võib sind varitseda ka koduaia murul

Puukentsefaliidi riskirühmadesse kuuluvad eriti maainimesed, metsanduses ja põllumajanduses töötavad inimesed, jahimehed ja teised,  kes veedavad aega looduses.

Benu apteegi proviisor Margot Lehari kinnitab, et kuigi on määratletud kõrgema riskiga grupid, võivad puugihammustuse saada ka teised. “Puugioht ei varitse meid vaid metsas, vaid puugiga võime kokku sattuda ka keset linna pargis või hästi hooldatud koduaia murul. Kuna elame kõrge riskiga maal, siis võime puuke looduses kohata pea kõikjal,” räägib Lehari.

Puugid on kõige aktiivsemad siis, kui õhutemperatuur on 5-7 ˚C. See tähendab, et suurim oht puugiga kokkupuuteks on aprillist oktoobri-novembrini.

Enim haigusjuhte esineb Saaremaal, Hiiumaal, Läänemaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid puukentsefaliidi ohupiirkonnaks loetakse kogu Eestit.

Entsefaliit levib minutitega

Apteekri sõnul ei ole võimalik puukentsefaliidi eest kaitset saada ennast pidevalt kontrollides ja pärast puugihammustust puugi kiire eemaldamisega. “Puukentsefaliit levib viirust kandvate puukide süljega ja haigus võib edasi kanduda kõigest mõne minuti jooksul pärast puugihammustust. Puukborrelioos vajab edasikandumiseks pikemat aega,” tõdeb apteeker.

Puukentsefaliidil on üldjuhul kaks eristuvat faasi. “Haigus võib alata gripinähtudega - nakatanul on kõrge palavik ja lihasevalud, võib olla ka iiveldust. Esimesed sümptomid hakkavad ilmnema alles 4–28 päeva pärast nakatumist ja kestavad tavaliselt kaks kuni 7 päeva ja seejärel nähud kaovad,” selgitab Lehari.

Puukentsefaliit on salakaval ja alles pärast palavikuvaba perioodi -  kaks kuni 10 päeva, võib kolmandikul nakatunutest haigus ägeneda. “Haiguse teist faasi iseloomustab kõrge, kuni 39 °C palavik koos meningiidi või radikuliidi nähtudega või siis neuroloogilised sümptomid nagu tugev peavalu, kaela jäikus, oksendamine ja peapööritus. Esineda võib ka teisi neuroloogilisi sümptomeid, nagu teadvushäired, krambid või halvatus,” lisab proviisor. Paljudele patsientidele jäävad haigusest kauakestvad või lausa jäädavad kesknärvisüsteemi häired, nagu mäluhäired, kuulmispuue, jäsemete halvatus või lihasnõrkus.

Antibiootikumidest puukentsefaliidi korral abi ei ole ja ravi saab olla ainult sümptomaatiline ehk vaevusi leevendav. “Küll aga on puukentsefaliidi vastu võimalik end vaktsineerida ja sel moel karmi haigust ennetada. Eestis kui kõrge nakatumisriskiga piirkonnas on see kindlasti kõigile soovitatav, kindlasti ka lastele,” rõhutab Lehari ning tõdeb, et vaktsineerimiseks ei ole kunagi hilja, kuna see on tõhusaim viis haiguse ennetamiseks.

Sel kevadel saab vaktsineerida ka apteekides. Apteegis vaktsineerimise kohta leiab rohkem infot: www.vaktsineeriapteegis.ee