Muidu läheksin AAsse, olen tuhat korda nende telefonunumbri üles otsinud ja kookussamiste aegu vaadanud netist. Häirib, et nad hakkavad mind usku pöörama. Jumal armastab kõiki, nii karskeid, alkohoolikuid, mõrvareid....
Kaksikmoraal vohab. Õhtulehe koolikaupade reklaam on vaheldumisi õllereklaamiga. Spordivõistlused on seotud Saku või A. le Coqi reklaamiga päevavarjudega jne. Kui riik ja alkoholitehased inimeste tervisest päriselt hooliks, lõpetataks selle mürgi tootmine. Las siis need, kes vajavad joovet, teevad endle ise koduveini, koduõlut ja handsat. Aga ei. iik jääks ju tuluallikast ilma. Selle asemel on tehtud patuoinaks tubakas.
Olen. Kui sellest teadlikuks sain, otsisin abi -- mõttetu. Mingi europrojekt "Kainem ja tervem Eesti", seal vastuvõtuõde käskis pidada joomispäevikut." Arvuta, mitu ühikut päevas tarbid, kellega ja kus (sõpradega, ööklubis jne)." Taevake, ma tarbin üksi, ei taha oma õudset ürgüksildust ei lastele ega tuttavatele reeta. Kardan, et ei jaksa enam ja teen oma armetul eksistentsile lõpu, aga samaks veel kevadeid ja sügiseid näha.... Psühhiaatrid vaid manitsevad, lausa halvustavad mu nõrkust, ja kirjutavad rahusteid.
.... kõik on õige antud loos ... aga jooma peab ka ALATI ROHELISELT mõeldes .... vene ajal oli lahtine õlu oma taarasse .... soovitaksin ka müüma hakata lahtist viina ja muid popimaid jooke .... mõtleme kliimale !!!
Olin loetletud olukordadele olnud väga lähedal. Siis sain aru, et jama värk ja lõpetasin mõne kuuga nii alkoholi kui napsivendadega suhted. Olin siis 47a vana. Hiljem olen napsi võtnd üksikud korad aastas ja viimased 8 aastat üldse mite.
Mul oli kunagi töökaaslane.Oli hea töömees,aga armastas palju viina võtta.Hiljem jõi lausa iga päev.Ta ei läinud peale tööd koju,vaid linna peale sõpradega klappima.
Ja tal oli vastupidi ühe artiklis kirjeldatud seigale.Mida aeg edasi,seda vähem ta alkot talus.Maakeeli öelduna-juba mõnest pitsist jäi kapsaks.
Las narkomaanid, korterivargad, peksjad otsustavad ka ise, kuidas elada, mis nemad siis kehvemad on. Alkohoolikud rikuvad samamoodi oma lähedaste aga sageli ka võõraste elu.