Hea nõu

OHT EREDAST PÄIKESEST: kui sa ei kaitse silmi, riskid nende haigustega (1)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 5. mai 2019, 13:23
Päikselise ilmadega tasub silmi kaitsta päikesprillidega aasta läbi.  Vida Press
Kuigi päike on mõnus ja soe ning annab organismile vajalikku D-vitamiini, kaasneb sellega omajagu ohte nii nahale kui ka silmadele. Kuidas end targalt kaitsta?

 2018. aastal paistis Eesti ilmateenistuse andmetel Eestis päikest 2069,8 tundi ehk 86 ööpäeva. Päikesevalgusega koos jõuab meieni UV-kiirgus, millest 95% moodustab UVA kiirgus, mille intensiivsus on aasta läbi Eestis praktiliselt sama tugev.

Samal teemal

Ohtlikum on aga UVB kiirgus, mis on kantserogeensem osa päikesevalgusest. Eestis on UVB kiirgus intensiivsem kevadest sügiseni, eriti hommikul kella 10st kuni õhtul kella 16ni, mil nii nahka, silmi kui ka juukseid tuleb kindlasti kahjustuste eest kaitsta.

Kui naha kaitsmiseks sobib otsese päikese eest varjus olemine, puuvillaste riiete kandmine ning ka füüsikalise kaitse põhiste päikesekreemide kasutamine, mis sisaldavad tsinkoksiidi ja titaanoksiidi, siis silmi hoiavad korralikud päikeseprillid, mis kaitsevad silmi nii UV-kiirguse kui ka ereda valguse eest.

Instrumentarium Eesti optometrist Merle Väljari selgitas, et päikeseprille tasub kanda päikeseliste päevadega aasta läbi.

Päikeseprillideta võib päikese käes viibida lühikest aega, aga kui on teada, et väljas tuleb olla mitu tundi või terve päev, siis tasub silmi kaitsta korralike päikeseprillidega ning võimalusel ka näiteks peakattega. „On oluline, et päikeseprillide klaasidel on UVA ja UVB kiirguse kaitse, sest lihtsalt tumedam klaas silmadele kaitset ei taga,“ sõnas Väljari.

Ta lisas, et sageli unustatakse kaitsta laste silmi, kuigi see on eriti oluline, sest nende silmad on UV-kiirgusele eriti tundlikud. Samuti vajavad silmad päikesevalguse eest kaitset vanemas eas. „Soliidses eas prouad ja härrad nendivad optikapoes sageli, et ega nemad enam neid edevaid päikeseprille vaja – tegelikkus on aga vastupidine – silmi tuleb ereda valguse ja UV-kiirguse eest kaitsta terve elu,“ rõhutas optometrist.

Millist mõju võib UV-kiirgus avaldada?

Kui silmi järjepidevalt päikese- ja UV-kiirguse eest ei kaitsta, võivad tekkida mitmed ägedad ja kroonilised silmakahjustused. Näiteks fotokeratiit ehk silma sarvkesta päikesepõletus, mida põhjustab UVB kiirgus. „Fotokeratiit võib tekkida, kui viibida tunde rannas, lumel või veekogul silmi päikeseprillidega kaitsmata. Esmased tunnused on 1–2 päeva kestev valu ja ajutine nägemise kadumine,“ tõi Väljari esile otsesest päikesekiirgusest põhjustatud kahju. Ta rõhutas, et 20 protsenti katarakti ehk hallkae juhtumitest on põhjustatud liigsest UV-kiirgusest.

Väljari soovitas intensiivse päikese korral eelistada kindlasti tugevama UV-filtriga prilliklaase, eriti mägedes ja lõunamaades ning peegelduvate pindade puhul nagu näiteks veekogude ääres või merel viibides, aga ka pärast vihma autoga sõites. „Polariseeritud päikeseprillid vähendavad peegeldust vee- ja autotee pinnalt ja muudavad nägemise selgemaks ja täpsemaks, väsitades silmi vähem,“ selgitas Eesti optometrist.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee