Eriklass või -kool on vahel tõesti vajalikud, kuid otsuse tegemisel peame olema veendunud, et valik on vältimatu ning ükski teine viis ei aita. Foto: Vida Press
Lapsed
3. mai 2019, 11:54

KUS PEAKS ÕPPIMA TEISTMOODI LAPS? Kergekäeline suunamine erikooli on ohtlik tee (3)

Tänastest lasteaia- ja koolilastest vajab õppetöös püsivalt või ajutiselt lisatuge 20–30%. Kas teistmoodi lapsed peaksid õppima tavakoolis või peaks nad saatma erikooli? Mida tähendab kaasav haridus?

„Laste kergekäeline erikoolidesse ja -klassidesse suunamine ning lapsevanema otsustusõiguse piiramine on ohtlik tee, mida mööda me minna ei tohi," kirjutab  SA Innove hariduse tugiteenuste agentuuri juht Nele Labi Õpetajate Lehes 

Nele Labit ajendas kirjutama 12. aprillil Õpetajate Lehes ilmunud artikkel, kus pakuti välja, et õpetajate ja ülejäänud laste õiguste tagamiseks peab koolil olema õigus kaaluda nende laste eriklassidesse ja -koolidesse suunamist, ning seda ka vanemate nõusolekuta.

„Jah, eriklass või -kool on vahel lõpuks tõesti vajalikud, kuid lapse edasist eluteed sedavõrd muutva otsuse tegemisel peame olema veendunud, et valik on vältimatu ning ükski teine viis ei aita. Võimalus lapsi senisest hõlpsamini „ära saata“ võib tuua kaasa tendentsi saata neid ära aina enam. Kas ei või nii juhtuda, et eraldame koos tuge vajavate lastega ka ebamugavad lapsed?

Kaasav haridus ei ole kellegi uitmõte, vaid väärtushinnang, mis on kasvanud koos meie ühiskonnaga. See on saanud aluse mõistmisest, et teistmoodi lapsed kasvavad suureks ja saavad oluliseks osaks ühiskonnast. Kui me täna eraldame ühe neljandiku lastest hirmus, et nende kaasamine võib mõjutada negatiivselt ülejäänud kolme neljandiku laste heaolu, siis täiskasvanuna on tööturul, perekondades, kas või poejärjekorras koos inimesed, kes ei oska teineteisega toime tulla. Jätkusuutlikum on koos kasvada, teineteiselt ja teineteisega toime tulemist õppida kogu koolitee vältel."

Refereeritud artikli täistekst on Õpetajate Lehes