Lapsed

UNUSTATUD OHVRID: märkame ja aitame lähisuhtevägivalla tõttu kannatanud lapsi 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 3. mai 2019, 12:26
Lapsi mõjutatab nii kuritarvitamise pealtnägemine ja elamine keskkonnas, kus nende ema pidevalt kuritarvitatakse. Foto: Vida Press
Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on toetanud lähisuhtevägivalla lapsohvrite psühholoogilist nõustamist alates 2014. aastast, kuna puudulik riiklik süsteem jätab abivajajad vajaliku toeta. Vägivalla tunnistajaks olnud lastel on abi vaja aga kohe.

Lastefond toetab nii perevägivalla ohvriks langenud kui ka vägivalla tunnistajaks olnud laste psühholoogilist nõustamist Tartu Tähtvere Avatud Naistekeskuses ning Tartu naiste varjupaigas  üle 48 000 euroga aastas.

Samal teemal

„Keegi ei suuda meile nii palju haiget teha, kui meie vanemad – sest nad on meile olulised ja tähtsad,“ ütleb Tähtvere Avatud Naistekeskuses perevägivalla lapsohvreid nõustav lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlsen. Tema noorim enesetapumõtetega patsient on olnud vaid kolmeaastane tüdruk, kes pääsemaks isa seksuaalsest ahistamisest, plaanis alla hüpata redeli kõige kõrgemalt astmelt.

Kuidas aidata last, kes koolist koju jõudes leiab eest põrandal pikali oleva ema, kelle pead isa juustest kinni hoides vastu põrandat taob? Seegi juhtum pole kahjuks väljamõeldis, vaid pärineb Anne Daniel- Karlseni igapäevatööst.

„Need lapsed – unustatud ohvrid - pole mõjutatud ainult otseselt kuritarvitamise pealtnägemisest, vaid ka sellest, et nad elavad keskkonnas, kus tavaliselt nende ema pidevalt kuritarvitatakse,“ ütleb Anne Daniel-Karlsen.

Spetsialistide sõnul areneb lapsel pidevas stressiootuses välja eriline ellujäämisoskus – teada igal hetkel, kui lähedal on vägivallategu ja millises emotsionaalses seisus on ema. Selle peale läheb lapsel kogu jõud, mis oleks vajalik hoopis tema enda kasvuks. Laps kaotab kõige olulisema – usalduse lähedaste suhtes, ta kaotab turvatunde ning usalduse maailma suhtes. Paraku pole väljamõeldis ka see, et vägivald sünnitab omakorda vägivalda.

Turvalisuseuuring ütleb, et alaealistest lastest viibis 40% vanemate vahelise vägivallajuhtumi juures. Politseistatistika väidab, et pea pooled vägivaldses peres kasvavatest lastest on näinud, kuidas üks vanem teisele kehavigastusi tekitab. See kõik on vaid nähtav osa

Puudub lapsohvrite abistamise süsteem

Need ääretult karmid ja kurvad numbrid tõendavad probleemi tõsidust, ometigi puudub Eestis lähisuhtevägivalla lapsohvrite abistamise ja varajase märkamise süsteem. „Eesti on võtnud rahvusvahelisi kohustusi naistevastase vägivalla ja perevägivalla ohvrite ees, aga väga kurb on tõdeda, et riik ei suuda neid täita. Seega on Lastefond heade annetajate toel lähisuhtevägivalla lapsohvrite psühholoogilist nõustamist alates 2014. aastast toetanud, kuna riiklikul tasandil olev puudulik süsteem jätab tänaseni abivajajad vajaliku toeta. Vägivalla tunnistajaks olnud lastel on abi vaja aga kohe,“ rääkis Lastefondi tegevjuht Kadri Org.

„Probleem Eestis on sedavõrd tõsine, et vajaks riiklikul tasandil kiiret lahendust ja mitte ainult rahastamise osas. Meil napib kriitiliselt ka vastavaid spetsialiste, lastepsühhiaatreid ja -psühholooge,“ tõdes Kadri Org.

Kriminaalmenetluseni jõuab lähisuhtevägivalla juhtumitest aga vaid jäämäe veepealne osa. Möödunud aastal anti perevägivallast politseile teada ligi 15 tuhandel korral, kriminaalmenetlust alustati ligi 4000 korral.

Lähisuhtevägivalla tõttu kannatanud lapsi saad aidata tehes ühekordse või püsiannetuse SA Tartu Üikooli Kliinikumi Lastefondi annetuskontole ja märkides selgitusse “perevägivalla ohvrid”:

Swedbank IBAN EE682200221015828742

SEB IBAN EE261010220014910011

Luminor IBAN EE791700017000285384

LHV IBAN EE527700771000610813