Hea nõu

TERVISEÄREVUS SÜVENEB: perearsti nõuandetelefonile tuleb tuhandeid kõnesid (36)

Evelin Trink, 13. detsember 2019, 08:00
Tavaliselt pole helistaja terviseprobleem nii tõsine, et oleks vaja EMOsse minna või kiirabi kutsuda, vaid piisab rahulikult vestlemisest ning nõustamisest. Foto: Vida Press
Sageli helistavad perearsti nõuandetelefonile inimesed, kes soovivad eriarsti vastuvõtule või EMOsse minna, kuid lühikese jutuajamise käigus selgub, et tervisemuret saab koduste vahenditega ravida või tuleb sammud apteeki seada.

Nõuandetelefonilt 1220 saavad inimesed perearstidelt ja -õdedelt nõu küsida ööpäev läbi. Perearsti nõuandetelefoni juht Klarika Kallikorm-Rannamets ütleb, et tavaliselt pole helistaja terviseprobleem nii tõsine, et oleks vaja EMOsse minna või kiirabi kutsuda, vaid piisab rahulikult vestlemisest ning nõustamisest. „Suures plaanis pole kõnede sisu aastate jooksul muutunud. Ikka viirushaigused, lastel palavik, vanemaealistel kõrge vererõhk,“ loetleb ta.

„Küll võin välja tuua, et üha enam on küsimusi ravimite võtmise kohta, sest inimesed on hakanud ravimi infolehte lugema ja teinekord kohutavad võimalikud kõrvaltoimed, nagu näiteks verejooks, inimesed ära. Kuigi kõik see on väga vähetõenäoline, peab tootja selle infolehele kirja panema. Ja ongi õige meile ka neid küsimusi esitada, me saame inimeste hirmu maha võtta,“ viitab Kallikorm-Rannamets. 

"Ühed käivad iga pisiasja pärast arsti juures, teised ei julge üldse segama minna," kirjeldab perearsti nõuandetelefoni juht Klarika Kallikorm-Rannamets kaht äärmust.Foto: Robin Roots

Samal teemal

Virtuaalne valvetuba

Sagedased nõuandetelefonile helistajad on inimesed, kes ei saa esimese korraga perearsti kätte või peavad ootama eriarsti järjekorras. Kallikorm-Rannamets peab perearsti nõuandetelefoni omamoodi virtuaalseks valvetoaks, kus antakse inimestele nõu, millise murega kuhu pöörduda. Sageli alustavadki inimesed kõnet sooviga kutsuda kiirabi või minna EMOsse, ja uurivad, kas see oleks hea mõte.

„Terviseärevus on tõesti selle kohta hea sõna. Julgen öelda, et iga kell ei pea saama perearsti juurde, nõu võib anda ka perearsti nõuandetelefon või pereõde. Kuulan sageli meile tulevaid kõnesid. Kel on tarvis kõrva puhastada, kel on laps lasteaiast silmapõletiku toonud – sellistel puhkudel on pereõde väga hea abistaja,“ usub Kallikorm-Rannamets.

Terviseärevust tunnevad ka nooremad inimesed, näiteks ei osata teinekord peavalurohtu võtta või tahetakse kriimustusega EMOsse pöörduda. Kallikorm-Rannamets oskab selle kohta kosta vaid seda, et ka tagasiside arstidelt on kurb – nii nooremate kui ka vanemate seas on õpitud abitust omajagu ning perearsti nõuandetelefonil saab inimestele vastutuse tagasi anda.

Foto: Pexels

„Õpetame inimestele vastutamist. Õpetame, kuidas võtta ise ravimit, kuidas anda lähedasele ravimit. Anname juhiseid ja palume mõne aja pärast tagasi helistada. Ütlemegi, et võtate soovitatud ravimi sisse, pikutate tunnikese, kui paremaks ei lähe, siis helistate tagasi. Aga 90% juhtudel ei ole inimesel vaja tagasi helistada, ainult oleks vaja ehk apteeki minna,“ räägib Kallikorm-Rannamets. Ta usub, et inimestel on vastutamise juures vaja turvatunnet ehk kui midagi läheb viltu, peab ta kohe abi saama ja selleks on nõuandetelefon kogu aeg olemas.

Foto: Pexels

Missugune on noorte inimeste tervis? Nõuandetelefonile tulevate kõnede põhjal midagi väga head järeldada ei saa, sest noored inimesed on tervisega kimpus. „Kolmekümnesed teavad oma vererõhunumbreid peast. Elutempo on kiire, magatakse kesiselt, töötatakse nõrkemiseni, tuntakse vajadust pidevalt vastutada. Süüakse, kuidas juhtub. Meil on noorte seas püsihelistajaid, kes pidevalt vererõhku mõõdavad. Me küsime, et miks sa nii palju mõõdad, enne mõõtmist tuleb ju ikka väikene ärevus sisse, rõhk tõuseb juba mõõtmise tõttu. Noor inimene võib vastata, et täna oli kehv olla, mõõtsin mitu korda. Kuigi kehva enesetunde põhjuseid võib olla mitu.“

Foto: Pexels

Lisaks telefonis vererõhuprobleemide kurtmisele käivad noored ka arsti juures. Mõni on külastanud kahte eriarsti, mõni nelja ja kuigi soovitused on ühesugused, ei peeta nendest kinni. Kallikorm-Rannamets soovitab usaldada oma arsti: kui ikka arst on öelnud, mida teha, tuleks sellest ka kinni pidada. „Iva ongi selles, et inimesed ei tee seda, mida neile on soovitatud või ei võta ravimeid, mida arst neile kirjutab. Arst ei määra ravimeid niisama – kui on ette nähtud võtta ravimit aasta ringi, tuleb seda ka teha. Või tuleb teatud ravimeid võtta koos, sest alles koostoimest sünnib kasu. Aga osad inimesed ütlevad, et mis ma neist ravimitest võtan, mul on täna hea enesetunne. Aga homme võib sul seetõttu juba nii halb olla, et vajadki kiirabi,“ tuletab Kallikorm-Rannamets patsientidele nende kohustusi meelde.

Foto: Pexels

Mõned viivitavad abi küsimisega

Kui osad inimesed on ülimalt agarad arstikülastajad, siis muret teevad  perearsti nõuandetelefoni töötajatele ka need inimesed, kes viivitavad abi otsimisega liiga kaua. Need on Kallikorm-Rannamets jutu järgi sageli üksikud inimesed, kel teinekord on jalg kaua paistes või on köha pikalt kestnud. Nad ei taha enda sõnul arsti tüüdata, arstil ju palju tööd. „Seega ühed käivad iga pisiasja pärast arsti juures, teised ei julge üldse segama minna. Mõlemad variandid on halvad, eriti, kui inimene leiab, et nädal aega kestnud seljavalu tõttu peaks ta kohe EMO-sse saama. Aga kui seda telefonis öelda, siis inimesed solvuvad, sest keegi justkui ei aita. Aga aitab küll, alustada tuleb perearstist,“ usub Kallikorm-Rannamets ja tuletab meelde, et lisaks perearstile võtavad perearsti nõuandetelefoni töötajad alati kõnesid vastu. Ja teinekord pole seejärel pisimure pärast isegi perearsti juurde vaja minna.

Foto: Pexels