Hea nõu

ETTEVAATUST PUTKELISTEGA: mürgist karuputke on üritatud rabarberi pähe süüa (5)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 7. mai 2019, 10:25
Karuputke on aetud segi varsselleri ja rabarberiga. Foto: Aldo Luud
Terviseamet hoiatab, et kõik roheline ei sünni patta panna: hobikokale võivad  ohtlikud olla Eestis kasvavad putkelised.

„Tuleb taas korrata – kõik, mis maast võrsub, et sobi patta panna,“ ütles Mare Oder, terviseameti mürgistusteabekeskuse juht. „Putkedest on vähe liike, mida võib toiduks tarbida ning tavaline inimene ei pruugi vahet teha.“ Karuputke puhul piisab tugevate põletushaavade sarnaste kahjustuste tekkeks vaid taime puudutamisest ja päikese käes viibimisest. 

Samal teemal

Eestis kasvab kaks invasiivset ja inimesele ohtlikku agressiivset karuputke võõrliiki: hiid- ja Sosnovski karuputk, mis on Eesti pärismaistest suurekasvulistest sarikaliikidest (rahvanimetus putked) selgelt suurekasvulisemad. 

Laialt on levinud just Sosnovski karuputk, mille suured alumised lehed koosnevad enamasti kolmest kuni viiest suurest sakiliste hõlmadega osast. Hiid-karuputk on Eestis vähelevinud, välimuselt on taime Sosnovski karuputkest keeruline eristada.

Karuputke mahl sisaldab psoraleene, mis ärritab nahka ja limaskesti. Psoraleenid imenduvad purunenud taimerakkudest mõne minutiga ja kinnituvad naharakkude tuuma ja rakukoesse, sidudes tugevalt päikese ultraviolettkiirgust.  Kui taimemahla ei pesta kohe ära ja nahka ei kaitsta ultraviolettkiirguse eest vähemalt 48 tunni vältel, tekivad kokkupuutekohtades paistetus ja villid. Villid lähevad katki paari päevaga, kuid armid kaovad alles ühe-kahe aasta jooksul.

Taimemahl tuleb kiiresti eemaldada nahalt külma veega. Ei tohi kasutada kuuma vett ega seepi, nahka ei tohi hõõruda.

Noori karuputke võrseid aetakse segamini varsselleriga, seda on üritatud ka rabarberi pähe süüa.

Peale karuputke kasvavad Eestis mitmed teised mürgised putkeliigid. Väliselt meenutavad sellised taimed sageli peterselli. Taime söömisel tekib mürgistus, mille korral on abiks kiire aktiivsöe võtmine.

„Seni meil veel putkedest tingitud mürgistusjuhtumite teateid pole tulnud, aga kahjuks on elu näidanud, et inimeste enesekindlus taimede tundmise osas on varsti näha ka meie statistikas,“ ütles Oder.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on  avatud ööpäev ringi kõikidel nädalapäevadel nii elanikele kui ka tervishoiutöötajatele. Telefoniliinile helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga (välisriigist helistades +372 7943 794).

Lisainfo: www.16662.ee

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee