Lapsed

ÕPILASTE TERVISEKÄITUMISE UURING: neljandik on mures vanemate joomise pärast (4)

Sirje Maasikamäe, 7. mai 2019, 15:06
Veerand lastest leiab, et vanema(te)l on probleeme alkoholiga. Foto: Vida Press
Värske kooliõpilaste tervisekäitumise uuring tõi välja mitu rõõmustavat tulemust: suitsetamist alustatakse hiljem ja rohkem on neid, kes ei ole kunagi tarvitanud alkoholi, ka koolikiusamist on vähem. Küll aga hindas neljandik noori vanemate alkoholitarvitamist probleemseks ja jätkuvalt kasvab ülekaaluliste laste arv.

Üle nelja aasta läbi viidav Tervise Arengu Instituudi uuring annab teavet 11-, 13- ja 15aastaste tervisest, heaolust, tervise ja riskikäitumisest. See on küsitlusuuring, mis tähendab, et lapsed vastavad ise, mida nad arvavad oma tervise ja käitumise kohta. 

Samal teemal

„Me vaatame noorte tervise-ja riskikäitumise trende. Analüüsides uuringu tulemusi, jäi silma, et vähetähtis pole taust ehk pereelu, millises keskkonnas lapsed kasvavad,"  tõi olulise aspekti välja Tervise Arengu Instituudi teadur Leila Oja. „Parema majandusliku taustaga perest ja mõlema bioloogilise vanemaga perest pärit laste kohta saab märkida, et nad on parema enesehinnagulise tervisega, nad on rohkem rahul oma eluga, samuti koolieluga ja edasijõudmisega koolis." Laste peretaust mõjutab oluliselt nende igapäevast käekäiku.

„Hea meel on tõdeda, et valdavalt hindavad Eesti 11-, 13- ja 15aastased õpilased oma tervist heaks või väga heaks, nende osakaal on 86%. Sarnaselt varasemaga on ka värske uuringu põhjal poisid enda hinnangul parema tervisega ja eluga rohkem rahul kui tüdrukud,“ kommenteeris Oja.

„Tulemused näitavad, et suitsetamisega alustatakse hiljem. Kui veel neli aastat tagasi oli 15-aastaste hulgas 44% neid, kes hakkasid suitsetama 13aastaselt või varem, siis käesolevas uuringus oli nende osakaal 28%. Vähemalt korra nädalas suitsetajate osakaal on jäänud samaks, keskmiselt 5%,“ märkis Oja. Umbes pooled suitsetamist proovinutest alustasid e-sigaretiga. Kui huuletubaka kasutamine püsis samal tasemel, siis vesipiibu suitsetamine on tugevalt langenud.

Mure vanemate pärast

„Ääretult positiivne oli minu jaoks see, et vanemas vanuserühmas, 15aastaste hulgas oli iganädalane suitsetamine ja alkoholitarvitamine langenud," tõi Oja esile. „Küll aga polnud see langenud 11- ja 13aastaste hulgas. Jäi mulje, et nooremad on oma proovimised ära proovinud ja teavad, millega tegu. Võib  öelda, et meie 15aastased on muutunud mõistlikumaks."

Alkoholitarvitamine ja eriti purju joomine on siiski endiselt probleem. „Viimane uuring näitas mõningast positiivset muutust: kui 2014. aastal oli elu jooksul kaks ja rohkem korda purju joonud 15aastaseid õpilasi 30%, siis mullu 27%,“ selgitas Oja. Purju joomine ja suitsetamine on küll aasta-aastalt tunduvalt vähenenud, kuid poiste ja tüdrukute riskikäitumine on üha sarnasem.

Elu jooksul on purjus olnud 18% noortest: 11aastastest 3%, 13aastasetest 12% ja 15aastastest 40%. Kuid vähenenud on nende hulk, kes on joonud end purju 13aastaselt või nooremalt.

Oja sõnul oli juba 2014. aasta uuringus küsimus  vanemate võimaliku alkoholiprobleemi kohta. "2018. aastal leidis neljandik vastanutest, et nende vanematel on probleeme alkoholitarvitamisega. Vanuse kasvades see protsent suurenes, eriti tüdrukute hulgas," märkis Oja.

Oja on nõus, et paralleelselt noorte tervisekäitumise uuringuga peaks jälgima  ka pere tervisekäituist.

Hea uudisena võib aga märkida, et sagedamini süüakse köögi- ja puuvilju. Neid on alati sagedamini söönud tüdrukud, kuid nüüd on ka poisid hakanud neid aina rohkem sööma. Kahjuks süüakse jätkuvalt liiga sageli maiustusi ja väga vähe kala.

Lapsed ja sõbrad

Uuring näitas, et mida suurem on laps, seda vähem teavad vanemad tema sõpradest.„Mida noorem laps, seda rohkem tunnevad vanemad huvi nende sõprade vastu:  lapse vanuse kasvades teavad vanemad oluliselt vähem, kes on lapse sõbrad või kus nad käivad. Vanemad võiksid tunda rohkem huvi lapse käikude vastu nii internetimaailmas kui sõprade hulgas," leiab Oja

Meil sageli räägitud, et lastel pole kellegagi oma muresid jagada, aga uuring tõi välja, et koguni 92% lastest leidis, et neil on oma isa või emaga väga kerge muredest rääkida. „Vanusega see muutub," täpsustab Oja. "15aastased peavad oma maailmapilti juba teistsuguseks. Kui vanuse tõttu tulevad keerukamad perioodid, siis kasvavad ka probleemid vanematega rääkimisel. Selles vanuses juba märgiti, et oli vanematega on raskem rääkida: kolmandik leidis, et isaga on raskem rääkida ja  17% arvas, et  emaga on raskem rääkida."

Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (Health Behaviour in School-aged Children study ehk HBSC) viidi 2018. aasta kevadel Eestis läbi juba seitsmendat korda. Uuringus osales 4727 viienda, seitsmenda ja üheksanda klassi õpilast üle Eesti, kes andsid ise hinnanguid oma tervise ja käitumise kohta. Küsitlus on osa WHO egiidi all läbiviidavast rahvusvahelisest uuringust, mis toimub iga nelja aasta järel. Rahvusvahelises võrgustikus osaleb 49 Euroopa ja Põhja-Ameerika riiki. Aasta pärast avaldatakse rahvusvaheline raport – siis saame oma tulemusi võrrelda ka teiste riikidega.

 Veel fakte uuringust:

 Kehaline aktiivsus. WHO soovitustele vastaval määral (vähemalt 60 minutit mõõdukat kehalist tegevust päevas) on kehaliselt aktiivsed vaid 16% 11−15aastastest kooliõpilastest (17% poistest ja 14% tüdrukutest).

Kehaliselt on aktiivsemad noored, kelle pere majanduslik olukord on hea ning kel on kõrge rahulolu eluga.

Kehakaal. Ülemäärase kehakaaluga (ülekaaluline või rasvunud) oli 21 protsenti poistest ja 14 protsenti tüdrukutest. See näitaja on tõusnud iga uuringuaastaga.

Koolielu. Üle pooltele kooliõpilastest meeldib koolis. 58% peavad kooliskäimist meeldivaks, üldse ei meeldi koolis käia kümnendikule 11% õpilastest. Viimasel paaril kuul on koolis kiusamist kogenud vähemalt korra umbes kolmandik (35%) õpilastest, sh 15 protsenti on kiusamist kogenud korduvalt, kaks korda kuus või sagedamini. Kaasõpilaste kiusamisest on viimase paari kuu jooksul osa võtnud 28%t. Nii teiste kiusamine kui ka ise kiusamise ohvriks sattumine on pidevalt vähenenud.

Internetikasutus. Üle poole õpilastest kasutab internetti üle kahe tunni päevas. Veerand arvutikasutajatest teeb arvutis koolitöid üle kahe tunni päevas. Kui tüdrukud on poistest aktiivsemad sotsiaalmeedias, siis poisid mängivad rohkem arvutimänge. Pidev elektroonilise meedia kasutamine lühendab koolipäevadel uneaega ning pikem ekraaniaeg mõjub halvasti nii õpilaste tervisele, heaolule kui ka õppimisele.

4 KOMMENTAARI

a
AITÄH. 8. mai 2019, 10:07
Aastakümnetetagune tänu oma emale,isale,kes ei jätnud minu mälestustesse mitte ühtegi alkoholiuimast päeva,mitte ühtegi!Ometi oli raskusi küll ja küll...
(loe edasi)
n
no 7. mai 2019, 16:19
see on neil mingi imelik mure jah, kui nende vanemad joovad, aga nende lapsed nõuavad kanepi ja muude ainete legaliseerimist...
Loe kõiki (4)