Ei ole rahvad kes on tuhandeid aastaid suhkruroogu kasvatanud ja suhkrut tarvitanud välja surnud, vaid paljunevad mis kole. Müüt suhkru kahjulikusest on murtud.
ühesõnaga loogiliselt võttes- need rahvad, kus suhkur kasvab võivad suhkrut süüa. Meil ei kasva. Eestis võib süüa metsmaasikaid paar nädalat suvel, sügisel mõned hapud õunad ja kord aastas ehk leiab mõnest puuõõnest mett. Kõik. Praegu sööme selle koguse ära igapäevaselt ja imestame, et oleme haiged.
Üra demagoogitse. Pidevalt voib lugeda kui kahjulik on süüa kartukit ja jahutooteid. Eestlased on aastasadu söönud nii kartulit kui jahutooteid, lisaks veel sealiha, mis on eriti kahjulik monede arvates ja ikka veel elavad.
Tiit, kartul on importkaup, Peruu aladel tuntud juba 14 000 aastat tagasi. Eestis tõi sisse sakslased 18 saj keskel, nii et väide, et AASTASADU on pisul liialdatud.
Värske sealiha oli pidulaua toit, sai seatapu ajal, muul ajal pidi juurviljadega ja kõrtiga, soolaheeringa vedelikuga, soolaliha viiluga läbi ajada (sai need, kel oli raske füüsìline töö käsil).
voib olla oli see professorile ainuke tass kohvi kuus. USAs olles nägin kuidas üks mees soi hommikusöögiks pool kilo praetud peekonit, suure taldrikutäie friikartuleid ja loputas selle alla 2 liitri Coca Colaga. See oli hommikusöök, milline vois olla veel lounasöök ei kujuta ette. Muidugi see mees oli ka sama pikk kui lai. Seal voiks rääkida moodukusest.
KOMMENTAARID (11)