Toetame põletikulise soolehaigusega inimesi! Täna värvuvad lillaks paljud hooned üle maailma

Eesti patsientide toetuseks värvuvad lillaks Tallinna Teletorn, Rõuge Pesatorn, Tartu Võidu sild ning Kaarsild. Igas Balti riigis aga valgustatakse lillaga üks laev – Eestis aurik-jäämurdja Suur Tõll.

 „MTÜ Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts korraldab Eestis põletikulise soolehaiguse ehk IBD (inflammatory bowel disease) päeva juba neljandat aastat,“ sõnas Eesti Põletikulise Soolehaiguse Seltsi esimees Janek Kapper. „Maailmas elab ligi 5 miljonit inimest, kes põevad põletikulist soolehaigust – haavandilist koliiti või Crohni tõbe. Eestis on neid patsiente umbes 2500.“

„Kõik puuded ei ole nähtavad – põletikulise soolehaiguse põdejad on sageli pikalt töövõimetuslehel või lausa töövõimetud, kuna haigus ei lase neil tavaelu elada. Paljudel patsientidel on tekkinud ka hirm kodust välja minna,“ rääkis Kapper. „Põletikulist soolehaigust põdevale inimesele on väga oluline, et ükskõik, kus ta liigub, oleks WC kohe kättesaadav. Just sellega on meie haigetel väga palju probleeme – sageli on inva-WC-d lukus, võti müüja käes ning lisaks kõigele tuleb selgitada, miks on pealtnäha tervel inimesel vaja just inva WC-d.“

Janek Kapper pakub välja, et põletikulise soolehaigusega patsientidel võiks olla vastav kaart, mida nad saavad inva-WC võtme saamiseks teenindajale näidata. „Mitmes Euroopa riikigis on patsientidel selline kaart olemas ning teenindajad on kursis, mida põletikuline soolehaigus tähendab. Loodan väga, et ka meie poeketid ja teised asutused on lähitulevikus nõus n-ö WC-kaardi kampaaniaga kaasa tulema ning lubama haigeid inva-WC-desse ilma ebamugavaid selgitusi küsimata.“

Lisaks ühiskondlikule suuremale mõistmisele soovib Janek Kapper, et põletikulise soolehaigusega patsiendid julgeksid rohkem nõu küsida patsiendiorganisatsioonist. „ Meie seltsi liikmed saavad jagada oma kogemusi ning anda nõu, kuidas haigusega paremini toime tulla. Vajadusel saame abiks olla ka arstidega suhtlemisel – tänapäeval on põletikulise soolehaiguse ravivõimalused väga head.“ 

Haiguste põhjused pole teada

„Crohni tõbi ja haavandiline koliit on mõlemad seedetrakti põletikuga kulgevad autoimmuunsed haigused,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi gastroenteroloog  Karin Kull. „Nende haiguste tüüpilised sümptomid on krooniline kõhulahtisus ja kõhuvalu, koliidi puhul lisaks vere- ja limaeritus pärasoolest ning Crohni tõvel kaalulangus. Mõlemad haigused kulgevad sageli korduvate ägenemistega, mis võivad kesta nädalaid, kuid või isegi aastaid. Enamasti haigestutakse põletikulisse soolehaigusesse 15-35aastaselt.“

„Nende haiguste põhjused ei ole teada,“ märkis Kull. „Dieet ja stress võivad mõjutada sümptomite tugevust, kuid iseenesest ei ole haiguse põhjuseks. Arvatakse, et haiguse tekkeks on oluline pärilike ja keskkonnafaktorite koosmõju. Põletikulist soolehaigust ei ole võimalik ennetada. Enamasti kulgeb haigus ägenemistega ja võib taanduda (remissioon) kas raviga või iseenesest.“

Arsti kinnitusel ei ole praegu veel ravimit, mis suudaks haigusest 100% terveks ravida ning alati vältida tüsistuste teket. „Seetõttu on väga oluline jätkata teadusuuringuid, mis selgitaksid põletikulise soolehaiguse tekkemehhanisme ja aitaksid välja töötada uusi ravimeid. Uute ravimite efektiivsust ja ohutust hinnatakse alati enne kasutusele võttu kliinilistes ravimuuringutes. Ka Eestis toimuvad pidevalt ravimuuringud, kus haavandilise koliidi ja Crohni tõvega patsiendid saavad osaleda, andes sellega oma panuse uute ravimite jõudmiseks igapäeva kasutusse. Patsiendid, kelle ravimiseks tavapärased meetodid ei ole olnud piisavad, võivad saada ravi, mis on väljaspool uuringut kättesaamatu.“

Tänavune IBD-päev kannab sõnumit „Teha nähtamatu nähtavaks“, mis keskendub igapäevaelus IBD-ga elamise tegelikkusele, sest pealtnäha tunduvad neid haigusi põdevad inimesed terved.

Rohkem infot www.ibd.ee