Lapsel peab tekkima toiduga oma suhe, ta peab saama toiduaineid katsuda ja nuusutada.Foto: Vida Press
Lapsed
21. mai 2019, 10:55

LAPS EI TAHA SÜÜA KASULIKKE TOITUSID? Kavalad nipid, kuidas foobiast üle saada (1)

Hirm mõnede toitude ees lülitab sageli lapse menüüst välja kasulikud toitained, mis on vajalikud organismi normaalseks arenguks.

Aptamili toidufoobiate veebiseminaril jagasid kolme lapse ema ja pereblogi „Minu Käopesa“ autor Mirjam Hunt ning toitumisnõustaja Teele Teder nippe ja nõuandeid, millega panna kavalalt laps sööma kasulikke puu- ja köögivilju, et saada juba maast madalast tervisliku toiduga sina peale.

 Hirm toidu ees on ürgne instinkt

Nelja kuni kuue kuu vanuses on laps väga vastuvõtlik kõigele ümbritsevale, sealhulgas toidule. Londoni ülikooli kolledži doktori Lucy Cooke’i sõnul aktiveerub alates kuuendast kuust lastel turvamehhanism, mis kauges minevikus hoidis arvatavasti elus paljud koopalapsed, kes juhtusid üksinda liikudes mürgiste suupistete otsa komistama. Samast turvamehhanismist tulenevalt võib lapsel olla ootamatu hirm mingite toiduainete suhtes, mis ajapikku võivad muutuda foobiateks.

 Lase lapsel tegutseda

 Lapsel peab tekkima toiduga oma suhe, ta peab saama toiduaineid katsuda ja nuusutada. Olgu selleks näputoidu söömine või koos söögi valmistamine, püüa mitte muretseda segaduse pärast, sest seda saab koristada, aga keelud võivad jätta lapse suhte toiduga hapraks. Toiduga mökerdamise periood ei kesta kuigi kaua – lapse peenmotoorika areneb ning ta  muutub vilunuks.

Foto: Pexels

 Lähene probleemile mänguliselt

 Tutvusta lapsele toitu mängu ja muinasjuttude kaudu. Joonistage üheskoos paberile värvilisi pilte puu- ja köögiviljadest, marjadest või näiteks taldrikust, millel on kasulikud toiduained kokku saanud täisväärtuslikuks söögikorraks. Räägi, miks need toiduained on talle head, näiteks rauda sisaldavad toiduained teevad ta sama tugevaks kui Pipi ning panevad ta võluväel kiiremini jooksma või kõrgemale hüppama. Võite joonistamise ajal mängida lõbusaid mänge, näiteks võib lasta lapsel loendada, mitu maasikat, vaarikat või mustikat on taldrikul.

Kavaluse abil tervislike valikuteni

 Kui sina täiskasvanuna tead, et laps sööb kartulit, kurki, sinki, aga mitte näiteks koos kartulisalatis, siis näita talle söögitegemise ajal, kui palju tema lemmikasju toidu sisse läheb. Innusta teda rääkima, miks talle mingi toiduaine meeldib ja miks ei meeldi ning lase tal kirjeldada erinevate toiduainete tekstuuri ja maitset nii eraldi kui koos süües.

 Teinekord aitab hirmudest üle saada ka killuke kavalust. Kui laps pole mingil juhul nõus mõnda kasulikku toiduainet sööma, pista see salamisi tema lemmiktoidu sisse. Kui laps on taldriku tühjaks söönud, räägi talle ausalt, millised kasulikud juurviljad seal sees olid ning kiida teda taldriku tühjaks söömise eest.

Foto: Pexels

 Kooskasvamine tähendab koos kokkamist

 Üheksa lapse ema ja neljateistkümne lapselapse vanaema, Rootsi kirjaniku Anna Wahlgreni „Kooskasvamise“ raamatust pärineb üks tore mõte. Kujuta, et sul avaneb erakordne võimalus minna nädalaks kõrbes elavate beduiinide laagrisse nende eluoluga tutvuma. Kohale jõudes ootab sind ees inimene, kes tervituse järel juhatab su telklaagrist eemale, istub liiva peale maha ega tee midagi muud kui lihtsalt pühendub sulle.

 Nii teevad lapse sündides paljud lapsevanemad – enam ei käida kuskil koos, enam ei tehta asju koos, vaid istutakse kodus ja pühendutakse lapsele. Tegelikult tuleks teha kõiki tavapäraseid asju koos lapsega. Ta on osa sinu elust, ära istu temaga eemale liiva peale maha, vaid kaasa teda oma täisväärtuslikku ellu. Seega, kui sa oled mõelnud, millal alustada koos lapsega söögitegemist, siis vastus on: eile!

Tuletamaks meelde, milline on sobiv toit väikelapsele pärast aastaseks saamist, korraldab Aptamil mais Aptaclub Instagrami lehel veebiseminare, kus kolme lapse ema ja blogija Mirjam Hunt ning toitumisnõustaja Teele Teder vestlevad väikelapse tervislikust toitumisest.