PÄRAST PIKKA PAUSI: taas hakatakse uurima põlevkivitööstuse saasteainete mõju inimestele

„Põlevkivisektorist lendub jätkuvalt hulgaliselt saasteaineid, mis sissehingatuna jõuavad inimeste organismi,“ ütles Märten Lukk, terviseameti keskkonnatervise osakonna nõunik. „Biomonitooring on teaduslik meetod, mis võimaldab hinnata inimese kokkupuudet keskkonnamõjuritega ja nende toimet tervisele, põhinedes veres, uriinis, juustes,  rinnapiimas jm leiduvate saasteainete keemilisel analüüsil.“

Viimased biomonitooringud Ida-Virumaal jäävad mitmekümne aasta taha. Aastatel 1982–1987 viis Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut läbi metallide biomonitooringu uuringu elanikkonna seas ja 1990ndatel toimusid benseeni jt saasteainetega kokkupuute uuringud Ida-Virumaa põlevkivisektori töötajatel.

Lukki sõnul on näiteks juusteproovid osaliselt alles ning ootavad Terviseameti arhiivis analüüsimist. Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru arvates annaks praeguste ja varasemate proovide analüüs väga olulist infot, kui palju  on muutunud  Ida-Virumaa keskkonna saastatus ja saasteainete  jõudmine inimorganismi. „Siin on ka piiranguid, sest juustest saame analüüsida eeskätt raskemetalle, aga põlevkivisektorist johtuvaid saasteaineid on teisigi,“ ütles Orru.

Uuringu käigus leitakse, milliseid biomarkereid kasutada ning milliseid aineid ja milliste meetoditega analüüsida. Uuringu tulemused on otsene sisend biomonitooringu alustamiseks Ida-Virumaal jm Eestis. Euroopas on käivitunud inimese biomonitooringu võrgustik HBM4EU (https://www.hbm4eu.eu). Eesti on üks väheseid Euroopa riike, mis pole sellega liitunud.

Aastatel 2018-2020 läbi viidavat uuringut  rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Analüüsi läbiviimiseks korraldatud riigihanke võitis Tartu Ülikool.