Hea nõu

PÄIKESEKIIRGUS ON SALAKAVAL: nii leiad parima kaitsekreemi just sinu nahatüübile (2)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 5. juuni 2019, 07:00
Päikesekaitsekreem ei takista pruuniks saamist.  Vida Press
Ilusad ilmad kutsuvad päikest võtma, aga kindlasti tuleb olla ettevaatlik ja kaitsta nahka. Südameapteegi proviisor Pärtel Relve tuleb appi, et leiaksid  päikesekaitsekreemide hulgast selle õige.

Relve sõnul on päikesekiirguse kahjulikust mõjust võimalik tunda ainult väikest osa. Suur osa kahjustusest ei põhjusta valu ja jääb märkamata. „Päikesekiirgus on salakaval ning nooruses saadud päikesekahjustuse märgid võivad ilmuda alles keskeas või hiljem – nahk läheb kiiremini kortsu, tekib rohkem sünnimärke ja pigmendilaike,“ selgitab Relve põhjust, miks päikesekaitsekreemi kasutamist ei tohi kindlasti unustada.

 Pexels

Samal teemal

Mida jälgida päikesekreemi valides?

Päikese käes pikemalt olles tuleks kasutada päikesekaitsevahendeid, mis kaitsevad nii UVA kui UVB kiirguse eest ning on päikesekaitsefaktoriga vähemalt 30. Päikesekaitsefaktor, lühendiga SPF näitab, kui tõhusalt päikesekaitsevahend toimib.

SPF näitab, mitu korda vähem jõuab ohtlikku päikesekiirgust nahale. „Näiteks SPF 30 puhul jõuab nahani 30 korda vähem kiirgust, kui jõuaks ilma kaitseta nahale. Ümber arvestatult tähendab see, et SPF 30 korral jõuab nahka 30 minuti jooksul sama palju UV-kiirgust, nagu jõuaks ilma kaitseta ühe minuti jooksul. Rusikareeglina ongi SPF 30 kõige sobivama tugevusega päikesekaitse,“ selgitab Relve.

Sõltuvalt päikesepaiste tugevusest ja naha tundlikkusest võib olla otstarbekam ka suurem või väiksem tugevusfaktor.

 Pexels

Arvesta oma nahatüübiga

Päikesekaitsevahendi valimisel soovitab Relve arvestada oma nahatüübiga.

 I tüüp – siniste silmade ja tedretähnidega inimesed, kel tekib alati päikesepõletus. Nahk läheb punaseks, kuid ei päevitu.

 II tüüp – blondide või punaste juustega sinisilmsed inimesed. Nahk saab küll kergesti päikesepõletuse, kuid päevitub siiski minimaalselt.

III tüüp – mõnikord võib saada kerge põletuse ja päevitub keskmiselt.

IV tüüp – põletuse saab harva ja päevitub keskmisest tugevamini.

Peale nahatüüb peab arvesse võtma ka ilma ehk pilvisust, kellaaega ja UV-indeksit. Kui päeva kohta on antud üksainus UV-indeksi väärtus, on selleks märgitud päeva kõige kõrgem, mis tähendab, et hommiku- ja õhtupoole ning pilvisematel tundidel on tegelik UV-indeks madalam. Riigi ilmateenistuse lehelt saab UV-indeksit vaadata lausa tunni täpsusega.

 Pexels

 Valikul arvesta ka ilmaga

Päikeselise ilmaga ja keskpäeva paiku võiks vastavalt UV-indeksile kasutada tavapärasest tugevamat või ka nõrgemat päikesekaitsevahendit.

Madal indeks, alla 2 – võib kasutada nõrgemat päikesekaitset kui tavaliselt.

Keskmine, 3–5 – peaks kasutama nahatüübile vastavat päikesekaitset.

Kõrge, 6–7 – peaks kasutama tavalisest tugevamat päikesekaitset.

Väga kõrge, üle 8 – peaks kasutama tavalisest tugevamat päikesekaitset ning vältima lauspäikest.

 Pexels

 Mõnikord arvatakse ekslikult, et päikesekreemi kasutades ei saagi pruuniks. „Tegelikult saavutatakse päikesekreemi kasutades päevitus lihtsalt pikema aja vältel ning selline päevitus kestab ka kauem,“ kinnitab proviisor ja palub päikesekaitsekreemi igal juhul kasutada.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee